Lugemispäevik

Kriminaalromaanid ei ole tavaliselt mu esimene valik ning ka “Pikk ergas jõgi” oma 528 leheküljega tekitas kõhklusi, kas tasub lugemist üldse alustada. Tasus. Mida lehekülg edasi, seda kaasahaaravamaks lugu muutus ja ükski lõik ega lehekülg raamatust ei tundunud liigsena. Teemad kulgesid, arenesid ja põimusid nagu muusikaline fuugakunsti tippteos. Rullus lahti kahe õe ühine lapsepõlv ja edasine erinev elusaatus, läbivaks teemaks narkootikumid ning lõpplahenduseks lootus paremale homsele. Liz Moore’i neljas romaan „Pikk ergas jõgi” ilmus 2020. aasta jaanuaris. See sai otsekohe New York Timesi menukiks ja seda on saatnud ka rahvusvaheline edu, tõlkeõigused on seni müüdud 24 maa kirjastusele. Liz Moore elab oma perega Philadelphias ja õpetab Temple’i ülikooli kaunite kunstide magistriprogrammis loovkirjutamist. “Peagi otsustasin teda vaatama minna. Ma ei tundnud teda õieti äragi. Ta silmavaade oli selge, ta oli kaine. Nii kahvatu polnud ta jume juba aastaid olnud. Põsed ei õhetanud- laste...

„Me algame lõpust“ on kummaliselt lummav romaan. Krimka?- ju vist. Kuigi krimiliin jookseb taustal kogu aeg, räägib see raamat nii kuritöödest, suurtest ohverdustest kui ka lunastusest. Eriti vapustav on 13- aastase tüdruku saatuse ja muutumise lugu, mil ränkraskete probleemide ja kaotustega kokku puutuvast lapsest aastaga täiskasvanu saab. Kui üks raamat võib olla pisarateni liigutavalt raske ja helge üheaegselt, siis see romaan on. Vast sellepärast, et enamiku tegelaste tegude motiiviks on armastus. „Me algame lõpust“ asetseb nüüdsest kindlalt mu lemmikute listis, müts maha autori ees. „Duchess oli koti õuest üles korjanud, ta nägi selle sees koogikesi, nukku ja küünlaid. Nad istusid seal tükk aega, kuni hiline tund laskus nii raskelt Robini peale, et too vajus õe kõrval rahutusse unne ning oigas ja häälitses, kui Duchess ta juukseid silitas. Walk sõidutas nad aeglaselt oma tänavalt minema, Duchess vaatas eredat valgust seal, kus oli olnud tema kodu, tuhmuvat vaatepilti, mis oli olnu...

  Simon on terve elu elanud Berdis, ühes Armeenia väikelinnas, kus oma 79 eluaasta jooksul olnud seltskonna hing ja kõikide lemmik. „Armastas naisi ennastunustavalt ja ohjeldamatult, armus jalapealt, armukadetses ja jumaldas, suhte lõpus kinkis ilmtingimata mõne väheväärtusliku kuid ilusa ehteasja“ – nii kirjeldab autor seda meest. Kuid raamat ise on siiski hoopis naistest. Nelja naise elud rullitakse lahti alates lapsepõlvest keerulistel sõjajärgsetel aegadel kuni tänapäevani välja, mil nad kõik kohtuvad Simoni matustel. Just Simon on olnud neid ühendavaks lüliks, nad kõik on seda meest oma elu erinevatel etappidel armastanud ja saanud osa ka mehe siirast armastusest, kes ilmus nende ellu just kõige ootamatumal ajal, kuid samamoodi sealt ka lahkunud. Viimase abikaasa Melania on oma mehe „silmarõõmudega“ pikapeale leppinud ja raamat algabki sellega, kuidas lesk ning endised kallimad Simoni kirstu ümber istet võtavad, koduveini trimpavad ja kadunukese väljanägemise pärast südant val...

Eve Chase “Linnupuur” on raamat kärgpere toimimisest. Tuntud kunstnikul on nelja erineva naisega neli tütart, kes kõik vaatamata suve ja jõulude isaga veetmisele tunnevad ilmajäetust. On küll maailmatu tore, et sul on õed, aga siiski pole nad su pärisperekond. Emad on kõik üksteise peale kadedad ja tekitavad lasteski võistlusõhkkonda. Isa juures olles satuvad hellitatud mammatütred omapäi suurele maavaldusele, kus kellelgi pole meeles neid valvata. Konkureerivad teismelised ilma tasakaalustava täiskasvanuta minetavad ohutunde ja surm koputabki uksele.  Kui palju kahetsust, aastaid ülesaamiseks, psühholooge, ja ikka järeldus: kui sul on lapsed, pead sa neile pühenduma, muidu läheb kõik untsu.                                                                         ...

12-aastase Malte perre tuleb ajutiselt elama ta poolõde Josefine, sest tema ema on taastusravihaiglas vähist paranemas. Mitte miski ei ole nii nagu enne, kui Josefine välja ilmus ning isa Christianiks ja ema bitch`iks nimetama hakkas. Õega lähedasemaks saades, kooruvad minevikust välja asjad, milleks poiss sugugi valmis ei olnud. Malte otsib vastuseid, miks on isa niimoodi käitunud ja miks ei ole talle kõike ausalt ära räägitud, mis varasemalt toimus. Lisaks liitub Malte matemaatikaklubiga Lale, särtsakas tüdruk, kes tekitab Maltes vastakaid tundeid. Lale meeldib talle väga, teisalt on ta tüdruku peale pisut kade, kuna too oskab matemaatikat Maltest ehk isegi paremini. Samal ajal peab Malte valmistuma matemaatikaolümpiaadiks, kuid see pole kerge, tänu sellele, mis parajasti tema kodus ja elus toimub. Arvud on ta lemmikud väiksest saati. Väikese lapsena tundis ta ainult naturaalarve, teadis kolme nagu ema-isa-Malte ja viite nagu ühel käel sõrmi ja muidugi kaheksat, kaunist kaheksat. Aga...