Lugemispäevik

  Raamatu pealkiri kõlab küll mitte eriti tõsiselt võetavalt, kuid eineröövliks nimetatud väike poiss ja temaga seotud inimesed on osalised nii mitme surmaga seotud juhtumis, kui ka politseiinspektor Montalbano isiklikus elus. Raamatu tegevus toimub 1990-ndatel aastatel Sitsiilias. Toimunud on kaks, esmapilgul teineteisesse üldsegi mittepuutuvat mõrva. Ühega – vana mehe pussitamisega liftis, hakkab tegelema Montalbano, kuid õige varsti viivad seosed, milles oma osa mängib koolilastelt lõunasöökide röövimiselt tabatud väike poiss, ka kalalaeval, justkui kogemata maha lastud tuneeslaseni. Politseiinspektori suhtlus- ja tööstiilis võis ära tunda natuke Antonia Manzini krimilugude kangelast komissar Rocco Schiavonet, kes küll tegutses hoopis teises Itaalia otsas ja märksa hiljem. Igatahes oskab hea uurijana Montalbano näha asju rohkem kui ühe sammu võrra ette, pigistades vahel ka silma kinni, kui see talle õigem tundub, hinnata head kokakunsti ja häid suhteid ka isiklikul tasandil. Inspe

Kui kõik ausalt ära rääkida, tegin otsuse sõlmida esimene tutvus eestimaise krimikirjandusega, teose tagakaanelt leitud info põhjal. Raamatu lühitutvustus ütleb, et rahulikus Järva-Jaani alevis hakkavad toimuma salapärased juhtumused, mida asuvad uurima aktiivsed kohalikud pensionärid. Huvi tekitas asjaolu, et olen sündinud Järvamaal ja Järva-Jaaniski on elu jooksul mitmeid kordi käidud. Krimiloo tegelaskond vastab minu ettekujutusele inimestest, kes võiksid väikeses asulas toimetada. Küllap tunneb igaüks, kes raamatusse süüvib , et sarnaseid inimtüüpe on varasemaltki kohatud. Peategelasteks on alevisse rahulikku pensionipõlve nautima tulnud Rutt, tema naabrinaisest, veidi salapärane sõbranna Anu ja kohalik naistemees Mati. Ühel heal päeval avastavad Rutt ja Mati, et Anu on kadunud ja edasised sündmused on ettearvamatud. Raamatus on mitmeid kõrvaltegelasi, kes vähemal või suuremal määral asjaga seotud. Nende elusaatustused mängivad suurt rolli loo traagilises lõpplahenduses. Krimiloos

  Julmi sündmuseid kujutav romaan sõjast, kaotustest ja magusvalusast armastusest, mis kujutab armeenlaste kannatusi. Lugu, mis  inspireeritud reaalsetest I Maailmasõja ajal toimunud ajaloosündmustest.  1,5 miljoni armeenlase massimõrv Süüria kõrbetes, mis teostati Ottomanide valitsuse nõudel ja armee poolt, on sündmus, mida Türgi riik tänase päevani eitab. Autor Chris Bohjalian on ise Armeenia juurtega Ameerika kirjanik. Paljudes kaasaegsetes romaanides kasutatakse kahe süzeeliini võtet, kus peategelane kaevub enda perekonna minevikku, mis peidab endas sageli dramaatilisi sündmusi ja elukäike, nii ka selles teoses.  Laura Petrosian on New Yorgi kirjanik, kes avastab kogemata ajalehes olevalt fotolt, mis reklaamib näitust ühes Bostoni muuseumis, et tema vanaema elas üle Armeenia genotsiidi ning sellest saab alguse Laura suguvõsauurimse teekond.  1915.aastal saabuvad Elizabeth Endicott ja tema isa vabatahtlike konvoi koosseisus Süüriasse Alepposse. Nende eesmärgiks on vahendada  abivaja