Lugemispäevik

Imeline Teadus / Tarkade Klubi on tõeliselt rikkaliku pildimaterjaliga põnev ajakiri väga erinevate huvidega lugejatele. Ajakirja kodulehel iseloomustatakse seda kui Põhjamaade kõige menukamat, kõige autoriteetsemat, kõige arusaadavamat ja kõige kvaliteetsemalt illustreeritud populaarteaduslikku ajakirja, mis ilmub lisaks Eestile veel 13 riigis. Ajakiri ilmub Eesti alles veidi üle aasta ja sel sügisel liitus ta teise populaartedusliku ajakirjaga Tarkade Klubi. Olles ise juba pool aastat ajakirja tellija, julgen kinnitada, et tegemist on tõepoolest väärt lugemisvaraga. Midagi leiavad enda jaoks nii looduse, tehnika, kosmose kui meditsiinihuvilised. Ei maksa heituda neil, kellel ei puutu näppu värskelt ilmuma hakanud ajakiri Imeline Ajalugu, sest ajalooteemalised artiklid ei ole Imelisest Teadusest kuhugi kadunud. Igas numbris on paar-kolm pikemat teemakäsitlust vaheldumisi lühemate lugudega, värvikaid fototabamusi ja huvipakkuvaid fakte. Lugeja viiakse kurssi viimase aja leiutiste

Raamat räägib ajakirjanik Brigid Keenani elust diplomaadi abikaasana. Aastate jooksul elasid nad näiteks Brüsselis, Trinidadis, Barbadosel, Indias, Gambias, Süürias ja Kasahstanis ning raamatus meenutab Brigid Keenan millised äpardused ja kordaminekud teda nendes erinevates kohtades saatsid. Raamat pakub mõnusat ajaviidet ning kuna tegemist on siiski reisiromaaniga, siis saab samas ka teadmisi erinevate maailma paikade kohta. Kirjutatud kaasahaaravalt ja leidub ohtralt lõbusaid seiku. Katkendeid raamatust: "AW juhatas mu oma isiklikku kanakuuti ning mu süda langes saapasäärde. See koosnes traatvõrguga ümbritsetud verandast, umbes kaks ja pool meetrit pikk, ja selle taga asuvas toast voodi, paari tooli ja lauaga- see oli eluruum. Hüti tagumises otsas asus tsemendist juurdeehitis, mis oli vaheseinaga köögiks ja vannitoaks jagatud. Kõik nägi välja rohmakas, nagu ise tehtud, mis osutuski tõeks: AW oli saabudes valinud puu, millest kuut ehitada ning oli selle valmimisel sil

Üritame raamatukokku hankida eesti- ja venekeelse kirjanduse kõrval aeg-ajalt ka inglisekeelset lugemist ning ühe viimase valikuga jõudis raamatukokku järjekordne Põhjamaade krimiromaan, sedakorda vahelduseks juba tuntud headuses Rootsi ja Norra (sekka pisut Soome ja Islandi) krimikirjanikele taanlase Jussi Adler-Olseni raamat "Mercy". Jussi Adler- Olsen on mitmete taani krimikirjanduse auhindadega pärjatud (sealhulgas Glass Key Award 2010. aastal) ning mitmete bestsellerite autor, kelle sulest on nüüdseks ilmunud 6 romaani. "Mercy" peategelaseks on laisavõitu, kuid samas väga hea vaistuga kriminaalpolitseinik Carl Morck (Mørck), kes asub juhtima osakonda Q, mille ülesandeks on vanade, kuid lahendamata kriminaalasjade uurimine. Esimesena hakkab ta uurima 5 aastat tagasi kadunud noore ja silmapaistva naispoliitiku kadumise juhtumit. Tõendid viitavad, et poliitik kukkus praamilt merre ja uppus, kuid Carl Morck usub, et lahendus ei ole nii lihtne. Mis edasi sa

Kirjastus Tänapäev, 2010 Viimasel ajal olen lugenud palju reisiraamatuid. Kui lõpuks raamatu "Õhk riisiterade vahel" järjekord minuni jõudis, vaatasin kõigepealt pildid ära. Kuna raamat on väikese kirjaga, mõtlesin, et ega ma seda vist lugema hakkagi. Sirvin siit-sealt veidike. Aga raamat oli huvitav ja sai läbi paari õhtuga. Peab tunnistama, et vahepeal võtsin ööstki lisa. Juba sissejuhatuses saame teada, kuidas raamatuautorid Jaapanisse sattusid. Kertu õppis Göteborgi ülikoolis jaapani keelt ja oli veendunud, et Jaapani keelt tõeliselt osata peaks ikkagi Jaapanisse minema. Kertu kutsus ka meest kaasa. Riho-Brunol pakuti Rootsis uut ahvatlevat lepingut käsipalli koduklubis Sävenfofis. Kertu palvel otsis mees siiski infot Jaapani käsipalli kohta ja saatis oma mängija-CV ja video Jaapani poole teele. Paari nädala pärast tuli vastus. Üks klubi Hiroshimas oli huvitatud ja teda kutsuti ennast näitama. Raamatust saame aimu idamaa kultuurist, kommetest, koolisüsteemist. Aast