Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva september, 2021 postitused

Sayaka Murata "Inimene helendavast klaaskastist"

Romaani naispeategelane erineb lapsest peale teistest, tal pole sotsiaalseid oskusi. Hoolitseva pere toel murrab ta läbi kooliajast, aga iseseisva elu alustamine tekitab segadust: tal puudub huvi meessoo vastu ja eesmärk kuhugi jõuda. Lahendus: rangelt normeeritud käitumisega töökoht. Jaapanis on esmatarbekaupluste kett, kus töötajad kannavad vormi ja tavaline suhtlemine klientidega on samuti erinevate vormelitega kaetud. Algul toimuvad koolitused ja iga tööpäeva algul veel lisainnustused (umbes nagu tudengitest ameerika raamatumüüjatel). Selgub, et meie sotsiopaat on sellises keskkonnas ideaalne müüja, kes hingab koos poega ning reeglite järgi toimiv korras pood on tema olemasolu kinnitus.  Tõesti on ju meeldiv, kui saad aidata kellelgi väikesest sudru-mudru täis poest vajaliku kiiresti üles leida ja ta naeratusega teele saata. Sellise koha toimimise eeldus on kord, rutiin ja peategelasel aitab see end täisväärtuslikuna tunda. Toimub ka mitmeid seiklusi ja masendavaid olukordi, aga

Ashley Audrain "Kahtlus"

Kas üks hea ema ei ole ära teeninud ühte head tütart? Öeldakse ju, et kui tahad leida hingesugulast, pead ta ise sünnitama. Kindlasti kujutab iga ema üheksa kuud ette, missugune terve, ilus, tark laps tal sünnib ning seda ülevoolavat armastuse tunnet, mida lapsele anda ja loodetavasti ka vastu saada. Aga kui millegipärast läheb kohe algusest peale kõik viltu ja armsa lapse asemel sünnib vaenlane, kes sinu tingimusteta armastuse muudab ebalevaks teadmatuseks, kes su laps on. Sündinud manipuleerijana suudab ta enda poole võita isa, et ema perest välja tõugata. Emal on ainult hirm ja kahtlused, kui surevad lapsed, kes tütrele ette jäävad. „Suguvõsa ajalugu on kirjutatud meie geenidesse,  seda antakse edasi põlvest põlve. Emalt tütrele, head ja halba. Me ei saa valida, millised omadused me pärime. Me ei saa otsustada, kes me oleme. Mõnikord saame olla inglid, teinekord oleme koletised...” Kanada kirjaniku Ashley Audraini muljetavaldav ja mõtlemapanev debüütromaan kirjastuselt Helios, 2021.

Olav Osolin „Kus lendab part“

  Krimiromaaniks tituleeritud „Kus lendab part“ on Osolini esimene ilukirjanduslik katsetus. Kuna tema varasem elulooraamat oli väga menukas ning hästi kirjutatud, sai raamat kindlalt plaani võetud.  Osolini loomulik lobisemisoskus ja hea huumorimeel ei jäänud seegi kord vaka alla ning raamat sai neelatud ühe nädalavahetusega. Sisust: Varem baaris turvameheametit pidanud Samuel Part on peale baari sulgemust sunnitud leidma uue töö. Mingil imelikul kombel saab temast politseiuurija, kelle ülemuseks ja partneriks parajalt korruptiivne ja konservatiivsetete veendumustega vaneminspektor Sapiste. Lugu hakkab hargnema, kui saabub väljakutse hotelli Lõuna-Eesti metsade vahele, kus väidetavalt on toime pandud mõrv.  Mõnus ja humoorikas lugemine, paralleelid ja äratundmised Eesti elust. Sisse on pikitud ka mitmeid nostalgiahõngulisi meenutusi minevikust.  Ega ta tõsine kirjandus vist pole, kuid ajaviidet ja head tuju suudab pakkuda küll.

Riley Sager "Lukusta kõik uksed"

Jules on värskelt kaotanud töö ja inetutel asjaoludel läinud lahku oma elukaaslasest. Ta elab ajutiselt sõbranna diivanil ja on eluga võrdlemisi pahuksis. Töökuulutus leidmaks korterihoidjat Bartholomew'sse tundub kui unistuse täitumine. Tegu on nimelt ühe Manhattani tuntuima kortermajaga, mille ümber hõljub saladuseloor. Töötingimused on küll veidi kummalised- öösel tuleb kindlasti viibida korteris, külalisi kutsuda ei tohi ja maja püsielanikke tülitada on keelatud. Samas palk on tuhat dollarit nädalas ja see aitaks Julesil jälle jalgele saada. Uurides maja ajalugu ja rääkides teiste korterihoidjatega hakkab aga Julesile tunduma, et majas on teoksil midagi väga kahtlast. Mis, miks ja kuidas toimub, see jäägu lugejale juba endale avastada. Minu jaoks oli raamat köitev ja pakkus põnevust küll. Riley Sageri eelmisest raamatust "Minu viimane vale" on kirjutanud Lea siin.    Rahva Raamat 2021