Otse põhisisu juurde

Postitused

Arndís Þórarinsdóttir ,,Surmasõlm”

Álfur on kaheteistaastane koolipoiss, kes elab ema, isa ja väikevenna Eikiga Reykjaviki eeslinnas. Álfuri parimaks sõbraks on Ragnar, nende ühiseks hobiks on sportvõimlemine. Võimlemisest on ta õppinud seda, et kui saldot teed, pead usaldama, et trennist on piisanud. Võib-olla ei piisa sellest täielikuks maandumiseks – kuid sellest peab piisama, et mitte kaela murda.  Álfuri vend Eik on kolme aastane, ta ei räägi eriti, ega käitu nagu teised temavanused lapsed. Perekoosolekul kuuleb Álfur, et vennal on ekspertide arvates autism. Álfur ja tema vanaema arvavad, et tegu on vaid Eiki eripäraga, mitte haigusega. Álfur otsustab seista oma venna eest, kui kõik ütlevad, et sa oled teistsugune, siis sa ju hakkadki tahtmatult teistmoodi käituma. Kuidas saab Eik normaalne olla, kui ta kogu aeg kuuleb, et on teistsugune? Ta püüab venda oma nime ütlema panna, mängima õpetada. Ühel hetkel taipab Álfur, et Eik üritab, kui näeb, et Álfur tahab, et ta üritaks. Ta lihtsalt ei suuda rohkem. Poiss mõistab

Jevgenia Ginzburg „Ränk teekond“

  Jevgenia Ginzburg (1904-1977) oli juudi rahvusest vene kirjanik.  Ta töötas Kaasanis ajakirjaniku ja õppejõuna ning tema abikaasa oli Pavel Aksjonov, Kaasani linnanõukogu esimees ja partei linnakomitee liige. Jegvenia oli ka ise kommunistliku partei liige. Ootamatult aga muutus kõik – 1937.aastal stalinlike repressioonide käigus süüdistati teda riigivastases tegevuses, ta kõrvaldati õppejõuametist, heideti välja parteist ja arreteeriti. Ta veetis kümme aastat erinevates vanglates ja töölaagrites, lisaks kaheksa aastat asumisel Magadanis.   „Ränk teekond“ on tema mälestusteraamat neist väga rasketest aastatest. Selle raamatu lugemine on raske, sest Jevgenia elu oli täis ülekohut,   piinlemist ja surma. Inimelu ega -väärikust ei peetud neil aastatel millekski ning iga päev oli võitlus elu eest. Samas on see raamat ka sellest, kuidas mitte alla anda ning leida täiesti lootusetutest olukordades siiski lootust. Ja vaatamata kõigele koledale leidus ikkagi häid inimesi, kes polnud kao

Sass Henno "Vanaema"

  Sass Henno romaani peategelane on Tiina: 32-aastane naine, kes satub ootamatult seksuaalkuriteo ohvriks. Juhtunu muudab kõike: tema suhteid lähedastega, tema enesekindlust ja usku õigusriiki. Tiina on ohver, keda päriselt ei mõista isegi tema partner ega ema. Pöördumine politseisse nõuab suurt vaprust, kuid oodatud tagajärgi kaasa ei too. Tiina peamiseks toetajaks ja mõistjaks on vanaema, kes kuulab ja lohutab, sest tema enda pikk abielu oli täis vägivalda. Vägivallatsejad küll saavad karistuse, kuid üsna ootamatu ja jõhkra. Mida see kõik aga omakorda kaasa toob, tuleb lugeda raamatust. „Vanaema“ on hästi üles ehitatud lugu, mis osutab ühele meie ühiskonna valupunktile – seksuaalrünnakute ohvrite kaitsetusele: õigussüsteem kaitseb pigem ründajaid, kui ohvreid. See raamat on kohustuslik kirjandus igas vanuses meestele ja naistele – me ei tohi pisendada seksuaalvägivalla probleemi, me ei tohi süüdistada ohvreid, me ei tohi arvata, et see juhtub kuskil mujal kellegi võõraga. Vaata

Parimad raamatud 2023: Teatmekirjandus

Helen Rappaport "Pärast Romanoveid. Vene pagulased Pariisis belle époque’ist revolutsiooni ja sõjani" Lea luges põnevat ajalooraamatut: See raamat ei ole mitte ainult 20. sajandi alguse ajalugu vaid paljuski ka kultuurilugu. Autor kirjeldab Vene kultuuri, eriti balleti ja muusika tõusu- ja hiilgeaegu ning Vene aristokraatide pillavat ja luksuslikku elulaadi Pariisis enne Esimest maailmasõda. Muutused Venemaa poliitilises elus, tsaari kukutamine ja valgekaartlaste kaotus kodusõjas, toovad traagilisi pöördeid mitte ainult suurvürstide ja tuntud aristokraatide vaid ka kultuurieliidi ellu. Põgenemine Venemaalt oli paljudele läbi viletsuse ja nälja raske ning alandav nagu ka edaspidine elu Pariisis, kus tuli hakata ise endale elatist teenima. Nii oligi Pariisis tavaline, et taksojuhtideks olid suurvürstid ja vürstid, kelle naised ja tütred samal ajal tikkisid ja õmblesid sandikopikate eest kuulsatele moemajadele rõivaid. Ja neid ameteid ei olnud sugugi lihtne saada. Kultuuri- ja k

Allie Ticktin “Meeli arendavad mängud”

  Selle käsiraamatu soovitaksin läbi lugeda kõigil, kes puutuvad kokku lastega, eriti väikelastega. Raamatus selgitatakse kaheksa sensoorse närvisüsteemi - nägemise, kuulmise, kompimise, haistmise, süva- ja sisetundlikkuse ning tasakaalumeele toimimist. Tuuakse näiteid, mida peaks laps kogema selleks, et need süsteemid kõik välja areneksid ja paremini toimiksid, eesmärgiks, et laps edaspidises elus paremini hakkama saaks. Raamatus on toodud hulganisti mänge ja tegevusi laste meelte arendamiseks. Väga selgelt ja lihtsate näidetega on selgitatud, kuidas ühe või teise meele areng mõjutab lapse hakkamasaamist igapäevaelus ettetulevate olukordadega. Näiteks aitab sisetaju lapsel aru saada, kas tal on vaja potile minna, süüa või tunneb ta hoopis hirmu. Kui lapsel ei ole näiteks kuulmismeel hästi arenenud, siis on tal raske tunnis kaasa töötada, sest kaasõpilaste tekitatud helid häirivad teda. Raamatust saad muuhulgas teada, miks on vaja lasta lapsel veeretada end kartulikotis või lubada mudi

Kunstiraamatud: "Evi Tihemets", "Miljard Kilk", "Ivo Lill", "Kaido Ole 3/4"

Lugegem hiljutisi kunstiraamatuid! Tapalt pärit graafiku, raamatu- ja maalikunstniku Evi Tihemetsa elu ja loomingu on tüsedasse ülevaatealbumisse kogunud Vappu Thurlow. Evi Tihemets on tuttav mitme põlve kunstisõpradele alates 1960-ndaist aastaist. Kellel tollastest lastest ei oleks silme ees “Lumekuninganna” või “Metsluikede” illustratsioonid. Tema teostes on rahvuslikkust, värve ja monumentaalsust.  Põlvkond noorema maalikunstniku Miljard Kilgi teoste ülevaateraamatu on kokku pannud galerist Piia Ausman. 1970-ndate lõpul tuli ta välja hüperrealistlike heatujuliste maalidega “Lets´go!”, “Köögis” (vanaema ja pannkookidega), “Hotellid” (Rock Hotel koos Olümpia ja Viruga). Tänapäeval oleks nagu eluraskused ta kätte saanud: maalidel kobrutavad vihased elukad.                                                                                                                       Eesti klaasikunsti klassik Ivo Lill on meie seast juba kahjuks lahkunud (1953-1919). Terve tema elu ja perekond (õ

Parimad raamatud 2023: Kriminaal-, põnevus- ja ulmeromaanid

M.J.  Rose  "Varastatud unistuste juveliir" Aili luges põnevusromaani: Tõsielul põhinev lugu, mille üks peategelastest on Suzanne Belperron (1900-1983), tegelikult Pariisis elanud ja tegutsenud juveliir, kelle töid väga hinnati ja kes Teise maailmasõja ajal aitas koos sõpradega paljudel peredel põgeneda natsirežiimi eest Ameerikasse. Selle liini tegevus toimub 1940-ndate Pariisis. Teine süžeeliin toimub 1980-ndatel aastatel, kus oksjonipidaja Violine avastab kohvri koos ehetega ja hakkab uurima nende ehete päritolu. Tema tee viib Ameerikast Pariisi, kus ta järk-järgult avastab salapärase kohvri ja ehete päritolu. Javier Cercas „Terra Alta“ Lea krimkasoovitus: Terra Alta on Hispaania väikelinn, kuhu saadetakse ajutiselt tööle politseinik Melchor Marín. Asudes uurima kohaliku suurfirma omanike jõhkrat mõrva, ei oska ta aimata, millised traagilised tagajärjed on sellel tema enda perekonnale. Melchor on endine kurjategija, kelle kinnisideeks on leida oma ema mõrvar. Väikeses ja u