Lugemispäevik

Kurb ja metsik lugu seitsmest õest, karuküti tütardest, kes elasid väljaspool tsivilisatsiooni, inimestest eemal rabakolkas. Lähimasse linna oli umbkaudu 150 kilomeetrit ja seda maad sinna ja tagasi kõmpisid tüdrukud jalgsi.  Autor on saanud inspiratsiooni Aleksis Kivi "Seitsmest vennast". See on lugu kurbusest ja üksindusest, õdedevahelisest pidevast mööduvõtmisest ja rivaalitsemisest. Lugu seitsmest tütarlapsest, kes käitusid nagu metslased, nad vihkasid oma ema ja jumaldasid karutapjast isa, kes oli määranud nad elama sellist metsikut ja rasket elu.

Neile, kes on Gert Kiileri 2022. aastal ilmunud raamatut „Eranuhke ei armasta keegi“ lugenud, ei pea selle järge ilmselt soovitama, sest juba esimene osa oli haarav, põnev ja hästi leotav. Sama jätkub ka teises osas, kus tegevus toimub jätkuvalt Eesti Vabariigi aegses Viljandis 1961.aastal. Palavast augustist on saanud rõske oktoober ja eradetektiiv Paul Johnson on koos oma sekretäri Evaga jõudnud vahepeal vahele võtta rikka ärimehe vargast võsukese, kuid nüüd palutakse tal üles leida kinnisvaraärimehe erasekretär, kes kadus päevapealt ja keda jäi taga igatsema sama kinnisvaraäri teine noor omanik, kellel olid neiuga romantilised plaanid. Muidugi ei ole asjad nii lihtsad, nagu algul paistavad ja niidiotsad hakkavad hargnema, ning annavad detektiivide tandemile üksjagu eluohtlikku tegevust. Oma abistava käe ulatab esimesest osast tuttav pisisuli Benno ja ka kasiinoomanik Mannyl on loos oma osa. Igati tasemel ja hoogne krimilugu edasi antud mõnusalt loetavas stiilis sai liiga kiiresti lä

Mulle p ole kunagi meeldinud termin kogupereraamat , a ga selle raamatu paigutaksin küll südamerahuga kogupereraamatute kategooriasse. Väga mõnusa huumoriga kirjutatud raamat. Lugu sellest, kuidas hakkama saada perre võetud lemmikloomaga. Pere kohanemine kassi pojaga ja vastupidi, lemmiklooma võtmise võlu ja valu . Lisaks on tekstis palju kasulikku teavet algajale kassipidajale. Üks äraütlemata muhe lugemine. Kas kõige selle peale ka keegi otsustab kassi võtta, on juba iseküsimus. Kuuldavasti olla võetud.

„Surelikud“ on ilus, kuid kurb romaan loodusest ja inimestest. Kolmel erineval sajandil toimuv tegevus käib ümber praeguseks väljasurnud loomaliigi – Stelleri meriõhva. Ilmselt on paljude jaoks meriõhv täiesti tundmatu, sest 1768. aastal suri liik liigse küttimise tagajärjel välja. Romaani esimene osa jutustabki loodusteadlasest Georg Wilhelm Stellerist, kes juhuse läbi meriõhva avastas. Kahjuks surid meriõhvad sarnaselt mitmetele teistele liikidele välja justnimelt inimeste ahnuse tõttu. Maailmas on tänaseni säilinud vaid mõned meriõhva skeletid. Neist üks asub Helsingis ning raamatu viimane osa räägibki sellest, kuidas John Grönvall sai ülesandeks skelett restaureerida. Raamat paneb mõtlema nii loodusest kui inimestest ning nende omavahelistest suhetest. Ja niivõrd, kui raamatut lugedes ajab vihale inimeste rumalus, tuletab see ka meelde, et on palju neidki inimesi, kes on oma südameasjaks võtnud looduse kaitsmise. Raamatut on võimalik kuulata ka järjejutuna Jupiterist: htt

  Võtsin „Kaheksa mäge“ lugeda, kuna olin äsja lugenud sama kirjaniku värskelt ilmunud „Hundi õnne“, mis mulle meeldis. Kuid pean ütlema, et „Kaheksa mäge“ köitis mind algusest peale märksa rohkem. See on lugu ühe poisi suureks saamisest, tema suhetest isaga, lapsepõlves alguse saanud sõprusest ja kõike seda ühendavast armastusest mägede vastu. Milano korrusmajas kasvanud 12-aastase Pietro elu muutub, kui ta hakkab koos emaga oma suvesid veetma väikeses pooleldi mahajäetud Grana nimelises mägikülas. Seal kohtub ta seiklushimulise ja veidi metsiku Brunoga, kelle elus polnud peale veiste, kitsede ja mägede midagi muud olnud ja kellega koos teeb ta oma esimesed avastusretked. Ajal, mil Pietro rahutu noorukina oma kohta elus ja maailmas otsib, seob   Bruno oma elu ja tuleviku mägedega. Seal on paik, kus nad kohtuvad ka aastate pärast, et üheskoos unistada tulevikust, teha plaane ja neid ellu viia, jagada tagasilööke ja muresid ning nautida Alpide ilu, võimsust, rahu ja väljakutseid, mis

Selle ajaloolise seiklusromaani tegevus toimub Liivi sõja ajal ja kuigi peategelane on kuulsast šotlaste suguvõsast pärit Michael Learmonti vallaspoeg, toob raamatu viimane, neljas osa ta lõpuks Wesenbergi alla, et aidata see vabastada moskoviitide võimu alt. Selles osas nõustas kirjanikku meie kandis tuntud ja teatud ajaloolane Uno Trumm, mis tähendab, et oma päris ajalooline puude on loos ka olemas. Aga alguse saab kõik Edinburghis, kus kogutakse kokku armee šoti palgasõdureid ja kus tutvume   esmakordselt ka peategelasega ning mitmete teistega, kellega Learmont kohtub juba laagri esimesel päeval ja kellega koos minnakse kuni lõpuni välja, nagu Kolonel Ruthven,   kapten Balfour, trummilööja poeg Sandie, torupillimängija MacCrimmon, Katy ja veel mitmed positiivsed, aga ka negatiivsed tegelased. Rootsi jõudes selgub, et kuningas, kelle käsul armee on moodustatud, on sama hästi kui laostunud ja raha pole neile maksta ning šotlaste rännak läbi maa Stockholmi, on paras ellujäämiskursus,

  Tunnustatud rootsi psühhiaatri Lotta Borg Skoglundi kirjutatud “ATH - tublist tüdrukust läbipõlenud naiseks” võiks olla soovituslik lugemine kõigile, kelle elus on hilise ATH diagnoosi saanud naine, aga kindlasti ka kõigile neile naistele, kellel on täiskasvanuna diagnoositud see sageli halvastikäituvate poiste haiguseks peetud funktsioonihäire. Raamatus selgitatakse arusaadaval ATH-ga inimeste aju eripärasid ning kuidas hormoonid mõjutavad, seda mil viisil erineb ATH väljendumine meestel ja naistel. Skoglund käsitleb ka paljusid ATH-ga kaasuvaid häireid nagu depressioon, ärevus ja söömishäired ning kuidas need võivad ATH sümptomeid mõjutada. Lisaks meditsiinilistele selgitustele ATH olemuse kohta leiab igast peatükist Skoglundi patsientide kogemuslugusid, mis võiksid aidata mõista neid naisi ja tütarlapsi, kes on suurema osa oma elust pidanud hakkama saama ilma, et nad ise või neid ümbritsevad inimesed neid päriselt mõistaks. Olles ise alles hiljuti ATH diagnoosi saanud, leidsin min