Lugemispäevik

Ajakiri ilmub alates 2017. aastast ja tõelistele ajaloosõpradele on see kindlasti juba tuttav. Igal aastal natuke välisilmet muutnud, kuid klantsajakirjade kõrval tagasihoidlikkusega võib-olla varju jäänud väikeseformaadiline ajakiri on tõeline maiuspala mitte ainult ajaloohuvilistele vaid kõigile, kes sisukat, põnevat, harivat ja igati huvitavat lugemismaterjali otsivad. 
Enam kui saja leheküljega ja rohke pildimaterjaliga illustreeritud ajakirja kohta öeldakse tutvustuses: 
Eesti Ajalugu on ainuke Eesti ajaloole keskenduv ajakiri, mis tutvustab lugejale põnevaid sündmusi meie minevikust ning portreteerib siinses kultuuriloos olulist rolli mänginud inimesi  Ajakiri ei pühendu pelgalt ajalooõpikutest tuttavatele teemadele, vaid uurib neid mõne hoopis üllatava nurga alt, andes võimaluse haaravate lugude abil elada kaasa endisaegsete inimeste argimuredele ja -rõõmudele. 
Traditsiooniliselt tervitab lugejaid Valve Raudnaski kolumn ja kohe alguses saab ennast kurssi viia käesoleval kuul ajalo…

Richard Roperi “Põhjus elada” on armastusromaan, kus mees pole miljonär ja naine ei saa pärandust, vaid mõlemad on keskealised, vaesed ja koledad. Imelikul kombel on armastuslugu sama mõjuv. Mida siit järeldada? Võib-olla ei tasugi ihaleda ilu ja rikkust? Elu lõpul võidavad need, kellel on õnn ja armastus.  Peategelane on keskealine nohiklik vanapoiss, kes töötab linnavalitsuses üksikute surnute matusekorraldamise ametnikuna. Troostitu elu, kuid raamatu edenedes selgub, et ta on üks neist praegu moes olevaist peenetundelistest meestest, kes tajub teisi inimesi, nende meeleolusid, ja käitub hoolivalt.  Seega on eeldused õnneleidmiseks olemas ja nii see läheb: “Pärast metroojaamas Peggyst lahkumist oli ta peaaegu koju hõljunud, võimalikkus oli ta äkitsi õhku tõstnud. Ta oli peaaegu kaalunud ümberpööramist ja Peggyle järele jooksmist, et improviseerida mingisugune suur žest – näiteks öelda raudtee kõrvale loobitud tühjade mahlakastide vahel, et “ma kardan üksi surra ja arvan, et arvatav…

Lugu ei olnud küll nii „hinge kinni võttev“ ja "verdtarretav", kui kaane peal kirjutatakse, aga haaravalt loetav ikkagi ja põnevust jagus ka omajagu. Ja kui tundus, et lõpplahendus oli justkui käes, mis iseenesest pani veidi õlgu kehitama, siis tegelikult oli see alles tulemas ja miski polnud nii, nagu algul paistis. Kunstnikust Emmat kummitab juba 15 aastat üks kadumisjuhtum, milles ta ennast süüst päris puhtana ei tunne ja see on olnud tema painav saladus. Nüüd on tal võimalus asjadesse selgust tuua ja naasta suvelaagrisse, kus kõik kunagi juhtus. Jälle tagasi majakeses, kus toona kolm kaaslast kaduma said, hakkab hargnema uus stsenaarium, mis minevikuga tihedalt läbi põimitud ja milles on osalised nii tollased laagrikaaslased, kui ka perekond, kellele maavaldused ja laager kuulub. Asjad kipuvad korduma ja Emma poole vaadatakse kui süüdlase poole. Ainus võimalus on ohjad enda kätte haarat ja leida lahendus. Lõpuks hakkab igasuguseid asju juhtuma, ette tuleb põnevaid ning …

Taani autori Søren Sveistrupi põnevik on krimisõbrale, kes ei pelga võikaid stseene, tõeline maiuspala. Põnevust ja pinget jätkub ning lõpplahendus on ootamatu.  Peategelasteks on noor ja ambitsioonikas naisuurija Naia Thulina ning Europolist äpardumise tõttu kinga saanud uurija Mark Hess. Tema on see põhjamaade krimiromaanide tüüpiline masendunud, läbipõlenud ja oma deemonite käes vaevlev tüüp, kel on siiski eksimatu vaist. Mõistagi vürtsitavad kogu lugu ka uurijate omavahelised suhted ja pinged. Sündmused saavad alguse naise mõrvast Kopenhaageni äärelinnas. Olgu ette öeldud, et too laip ei jää sugugi viimaseks. Kummaline detail leitud laiba juures on kastanimunadest tehtud kujukene, seigale lisab salapära asjaolu, et kujukesel on aasta tagasi kaduma läinud tüdruku, sotsiaalministri Rosa Hartungi tütre sõrmejälg. Mida see tähendab, kuidas on lood omavahel seotud ja palju muid küsimusi vaevavad uurijaid pea kogu romaani vältel.  Loodetavasti võib Thulini ja Hessi uurijatandemile loot…

Tegemist on kaardipakiga, mis sisaldab 100 erinevat tööelus ettetulevat olukorra kirjeldust ja nendega toimetulemise viise. Tõenäoliselt on kõik töötajad suuremal või vähemal määral neid kogenud. Igaüks saab valida, missuguse käitumisviisi ta kirjeldatud olukorras on valinud või valiks ja kaardi teisel pool on vastuse variandid, mida peetakse sobivaks käitumiseks ja reageerimiseks situatsiooni lahendamisel. Mõned vastusevariandid on väga vaimukad. Kaasas on ka väike infovoldik, kus on lahti seletatud erinevaid mõisteid ja lisatud ka harjutusi, erinevaid eneseabitehnikaid ja suhtlusnippe (kehtestavaid mina-sõnumeid). Teemad, mida on puudutatud: motivatsioonipuudus, (töö)rõõm, arenemisvõimalused, töökiusamine, tagarääkimine, tagasiside, ajaplaneerimine, delegeerimine, (töö)stress, tööviljakus, läbipõlemine, töökeskkond, unehäired, töö- ja eraelu piirid, keskendumishäired, muretsemine, tüdimus, enesekehtestamine jm. Lisaks on räägitud ka suurest kontrollivajadusest ja perfektsionismist,…

Raamatu eessõnas kirjutab Ene Ojaveski järgmist: "Heatahtlik. Soe. Üdini positiivne. Alati särava naeratusega. Väga viisakas. Põhjalik. Tore. Särav. Hooliv. Ja nii edasi. Ükskõik kellega ma Jazzust rääkisin, ikka kõlasid ühed ja samad omadussõnad. Just nagu oleks tegemist ideaalse inimesega. Muidugi ei vasta see tõele, sest ideaalseid inimesi pole lihtsalt olemas. Aga just sellisena Jazz kõigile tema kaasaegsetele ja lähedastele meenub. Milline oli tegelikkus? Miks inimesed teda esimeseks telekokaks peavad? Ja millega ta peale teles esinemise veel tegeles? Kes oli Rainer Härm ehk telekokk Jazz? Just neile küsimustele püüab see raamat vastuseid anda..." Minu isiklikud mälestused Jazzist jäävad "Köögikunsti" saate aegadesse. Kuna sel ajal polnud  kokasaateid nii massiliselt, sai Jazzi saateid suure huviga vaadatud. Tema söögitegemist elavdas mõnus ja soe huumor, rõõmsameelsus ja sarm. Meelde on jäänud ka tema ilus eesti keel. 29.07.2002 kirjutab Piret Tali Eesti Päe…

Kui koroonast on tüdimus peal ja vaja endale "väike restart" teha, siis soovitan lugeda. Õudus,  ulme ja pinget kruviv põnevus ning maailmalõpuhingus kõik ühes raamatus koos.  Kananahk on kindlustatud ja tuled tahad magama minnes põlema jätta. Kes Netflixiga sõber, siis raamatu põhjal on tehtud film "Bird Box" Sandra Bullockiga peaosas.  Venemaalt saab alguse enesetappude laine, mis kiiresti üle maailma levib. Inimesed justkui näevad midagi ning hakkavad käituma teistele ohtlikult, hullunult ja enesehävitajalikult.
Ühte majja satuvad kokku viimased ellujäänud ning Malorie on nende seas.Ta ootab last. Aknad tuleb kinni katta ning väljas saab  käia üksnes silmad kinniseotult.Ettevõtlikumad mehed Tom ja Joules on võtnud grupi juhtimise ja igapäevaelu korraldamise enda kätte. Kuid teadaolevalt on igas grupis nii tugevad kui nõrgad lülid... Paari kuu vältel on see maja kõigile turvaliseks pelgupaigaks, kuni ilmub Gary.  4 aastat hiljem elab Malorie kahe lapsega jõeäärs…