Lugemispäevik

Indrek Koff „Kui ma oleksin vanaisa“ Leigi soovitab lugeda: Vanemad lugege kindlasti oma lastele seda raamatut ette, siis nad ikka teavad täpselt, mida vanaisalt nõuda tuleb! Tulevastele vanaisadelegi kohustuslik kirjandus, korralik käsiraamat, millest eeskuju võtta, et mitte vanaisaks olemisega „puusse panna“ ja veel enam, kui tunned,et isana pole just kõik õnnestunud, siis on viimane aeg vanaisaks valmistumisega pihta hakata ja Indrek Koff on ühe selle õige vanaisa kirjeldamise raamatus enda peale võtnud. Ilmar Tomusk „Kops läks üle maksa“ Leigile meeldis: Kui Ilmar Tomuskilt ilmub mõni lasteraamat, mis lugeda ei kõlba, siis on küll maailma lõpp käes, ent nagu ikka, Tomuskis ei pea kunagi pettuma ja nii on lood ka selle raamatuga. Raamatus on eesti keeles kasutatavad kahemõttelised sõnamängud ja ütlemised, mis nauditava huumoriga edasi antud. Mida tähendab, kui kops läheb üle maksa, onu pea käib ringi või isa teeb pulli? Jällegi hea kooslugemise ja arutamise raamat, et lapsele loet

Taas on aeg teha kokkuvõtteid läinud aastal loetu kohta ja jagada muljeid lugemist väärt raamatutest teiste blogikülastajatega. Usutavasti leidub sõelale jäänud raamatute valikus huvipakkuvat igale maitsele ja miks mitte mõni neist lugemiseks kätte võtta.   Juta Kivimäe „Suur tuba“ Leigi soovitab: See lugu on äärmiselt detailiderohke ja kujundlik, samas informatiivne justkui entsüklopeedia. Raamatus puudub dialoog, jutustajaks on väike juudi päritolu tüdruk Mintsi, kes saadetud peale vanemate lahutust vanaema-vanaisa juurde Tartusse elama. Seal tunneb ta ennast turvaliselt ja hoituna, vaatamata sellele, et elu sõjajärgses Eestis, pead ja jalad koos ühiskorteris, on kõike muud kui lihtne. Koolimineku ajaks, aga viib elu ta Tallinna Nõmmele, kust vanavanemate juures elatud aeg veelgi armsam tundub. Mitmed Lauliku ja Pargi tänava elanikud on otsekui välja mõeldud tegelased: härra Põlluaas, ehteid valmistav ühiskorteri tädi, vürstiperekonnaga seotud Kassimoor Sašenka jt. Raamat annab ka he

 Küsimuste-vastuste vormis ladusalt kirjutatud väga praktiline tööraamat igale ettevõtjale ja turundajale. Raamatust saame teada, mis on persoonibränding ja kui olulist rolli mängib see tänapäeval iga ettevõtte jaoks. Miks ja kuidas aitab töötajate persoonibränding kaasa ettevõtte kommunikatsioonistrateegiale ja miks tasub juhtide ja töötajate persoonilood koduleheküljel firmat tutvustama sättida. Kuidas oma ettevõtet paremini turundada oma kogukonda luues ning suurendades ning kes on fänn-kliendid ja fänn-töötajad ja nende olulisus ettevõttele. Kuidas teadlikult ja kirglikult turundada ennast, oma toodet või teenust. Nendele ja paljudele teistele küsimustele see raamat vastabki. Kirjutatud on ta väga ladusalt, inspireerivad on näited elust, ettevõtjate kogemused ning jagatud nipid ja arvamus raamatu kohta.   Kuigi raamat nägi trükivalgust juba 2019. aastal, võis ta järgnenud koroonatalvel paraku liiga vähest tähelepanu pälvida ja tasub lugemist nüüd.

 Raamat kimono ajaloost, jaapani kunstist, kultuurist ja traditsioonidest. Teos on rikkalikult illustreeritud ja käsitleb põhjalikult jaapani tähtsaima sümboli ajalugu, traditsioonilisi kandmisviise, tavasid ja kombeid ja jaapani tekstiilikunsti. Erinevas vanuses, erinevates olukordades ja sündmustel, erinevatel aastaaegadel on vajalik erinev kimono. Tähtsad on materjali paksus, kimono kaunistamisel kasutatud mustrid ja värvid. Näiteks kantakse kirsiõitega kimonot vaid kord aastas ning sedagi mitte samal ajal kirsipuudega õitsemisega, vaid paar nädalat varem, sest niisugune kimono väljendab ootust ja rõõmu näha taas uut kevadet.

  Raamatu pealkiri on rida Bablo Neruda Tšiilist kõnelevast luuletusest. Mõlemal on loo tegelaste saatuses mängida oma oluline roll. Ajaloolised sündmused ja isikud selles romaanis on samuti reaalsed, tegelased küll välja mõeldud, kuid põhinevad inimestel, keda autor oma elus kohtas ja tundis. On aasta 1938. Dalmaude perekond on kistud Hispaanias verisesse ja julma kodusõtta. Guillem on hingelt sõdur, kes võitleb vabariiklaste poolel, vend Victor aga noor arstiõpilane, kes saab nii lahinguväljadel kui haiglas elusid kokku lappides sellise kogemuste pagasi, mis teeb temast lugupeetud ja hinnatud arsti elu lõpuni. Vabariiklastel läks nagu läks ja Franco oli jõudmas Katalooniasse. Repressioonide hirmus põgeneb ka Dalamude pere, kuhu olid alles jäänud ainult ema Carme, Victor ja noor pianist Roser, kes kannab hukkunud venna Guillemi last. Massiline põgenemine läbi karmi talvise mäestiku, võitlus nälja, külma ja väsimusega Prantsusmaa poole, kus neid aga keegi ei oota ja kus põgenike ka

Põhjamaade romaani sarjas ilmunud Islandi autori teos.  26 a kestnud abielu järel lahutuse saanud mees on valikute ees. Kuidas edasi, kui kõik nii lootusetu tundub. Abielu lõppedes saab ta ka teada, et ta ei olegi oma 26-aastase tütre bioloogiline isa. Külastades oma hooldekodus elavat ema, tekib mõte elu mõttetusest. Nii valmib peategelasel otsus teha eluga lõpparve. Kuidas seda aga teha nii, et tema surnukeha ei peaks leidma tütar. See tuleks veel täpselt läbi mõelda. Otsus saab tehtud. Reisile minek sobib selleks, et suvalise riigi suvalises hotellis tuleb asi ära korraldada. Reisides hotelli, mis asub sõjas laastatud maal, saab raamatu peategelane aru, et võrreldes selle riigi elanikega, on tema armid ja mured tühised. Ta hakkab oma hingehaavu nägema hoopis teises valguses. Olukord kujuneb nii, et elu jätkub. Elu peale lahutust on täitsa elamist väärt. Isegi uued suhted ja tunded saavad tekkida.  “Arm” on innustav lugu mehest, kes elu mõtte taas leidis. Teos on pälvinud Islandi ja

  2019. aastal ilmus Maja Lunde aastaaegade kvarteti lummav esimene raamat “Lumeõde”, mis oli talve- ja jõuluraamat. Nüüd on ilmunud kevaderaamat “Päikesevalvaja”, mis tasus ootamist. Mõlemad raamatud on illustreerinud norra üks tuntumaid kunstnikke Lisa Aisato ja need illustratsioonid on tõesti võrratud ning annavad loole väga palju juurde. “Päikesevalvaja” on lasteraamat, kuid nii rabavalt sügava sisuga lasteraamat, et sobib suurepäraselt lugemiseks ka täiskasvanuile. Süžee on seikluslik, kuid teemad mida käsitletakse on tõsised. On muret ja üksildust, surma ja kaotusvalu, aga vastukaaluks ka ka palju soojust, mõistmist, sõprust ja armastust.  Muinasjutulise raamatu peategelane on teismeline tüdruk ja kõik tõsisedki teemad tema elukevades on käsitletud lapsele arusaadavalt ja helgeid lahendusi pakkuvalt.  Tuli sai puuhalust hoogu juurde ja leegid peegeldusid vanaisa näos. “See laul on muldvana,” ütles ta.”Me oleme alati rääkinud lugusid sellest, kuidas päike ükskord kaua, kaua aega t