Lugemispäevik

Ellery Lloydi raamatu “Temasugused inimesed” peategelane on ameeriklanna, kes instagramipostitustesse reklaami pannes endale elatist teenib – nn suunamudija. Tal on miljon jälgijat ja suur teenistus. Väiksemas ulatuses toimib ka Eestis sama mudel.Oma pere ilupiltide ja kodustele emmedele nõuannete jagamisest on välja kasvanud töö: isiklik agent, kes üritusi organiseerib ja reklaamiraha otsib, täpne päevaplaan, millal mida postitada, tegevuskava aastateks ette. Agent pakub ka kirjutamis- ja esinemiskoolitusi, sest autor peab tunduma sõbraliku naabrinaisena, kelle raskustega saab samastuda ja kellele oma muresid kurta. Autoril on loomulikku annet, pakutakse isegi raamatukirjutamist. Enamus lugejaid peabki suvaliseks naabrinaiseks. Ainuke tõrvatilk selle töö juures on, et elusündmusi võib küll välja mõelda ja lavastada, aga piltidel on oma lapsed ja mees. Ning nii suure jälgijaskonna hulgas on ikka mõni ebastabiilne või kuri isik ja hakkabki juhtuma. Läheb põnevaks, tapmiseks ja tagaajami

Raamatu autor Emmi Pesonen (sünd. 1977) on Helsingis elav stsenarist  ja näitleja. „Maailma kauneim sõna” on tema debüütromaan. Amanda on harjunud oma äranägemise järgi elama, aga üks juhuslik kohtumine tema 29. sünnipäeval pöörab Amanda elu pea peale. Mees, kes ootamatult naise ellu maandub on natuke veider, kuid omamoodi armas. Päev päevalt leiab Amanda end aina sagedamini Onni peale mõtlemast. Kui naine otsustab Onni juurde kolida, pole tema elus enam miski endine. Igal teisel nädalal elavad lapsed isa juures ja Amandast saab päevapealt nelja lapse kasuvanem. Ma ei suutnud lapsi kokku lugeda. Onni jätkas nagu ta oleks mu mõtteid lugenud: „Neli. Mul on neli last. Pekka, Kanerva, Eelis ja Lili.” Mehe elamises valitseb paras kaos ning Amandal jääb üle vaid imestada, kuidas Onni erinevas vanuses lapsed mingil seletamatul moel ühtse organismina toimivad. Hallil laudpõrandal vedeles musti nõusid, tühje Jaffa pudeleid, raamatuid, pastakaid, šokolaadibatoonide ümbrispabereid, mullikilet, r

Tutvustan ühte ingliskeelset raamatut "Unorthodox", kus oma elust räägib noor Williamsburgi Satmari kogukonnas kasvanud juudi naine. Satmari juudi kogukond ehk hassiidid elavad äärmiselt karmide ultraortodokssete religioossete reeglite alusel, eiravad tehnoloogiat ja kaasaegset ühiskonnakorraldust. Satmari juudid rändasid Euroopast Ameerikasse peale II Maailmasõda. Nende ideoloogia eesmärgiks on säilitada samasugune arhailine eluviis, nagu oli enne Euroopast väljarändamist. Kogukonna looja Yoel Teitelbaumi arvates oli holokaust karistuseks juutidele, kuna nad ei järginud enam oma pühakirja täie tõsidusega. Satmari juutide  kõrgeim vaimulik ja igapäevaelu juht on rebbe, kelle poole pöördutakse kõikide probleemide puhul.  Deborahl oli kogukonnas teisejärguline staatus, kuna teda kasvatasid vanaema ja vanaisa. Tema isa oli vaimselt alaarenenud ning tema ema lahkus kogukonnast peale lahutust. Elu oli määratletud paljude reeglitega, mida süüa, kuidas riietuda, kellega rääkida, mi

Hommikustel raadiokuulajatel on oma lemmikud. Vikerraadios on selleks paljudel ka Märt Treier, kelle intelligentsed ja iroonilised hommikud paljudele meeldivad. Raamatusse “Hommikujutud varasele ärkajale” on ta koondanud 9 aasta jooksul raadios räägitud paremad mõtisklused. Mõelda vaid, millised tähelepanekud elust, nagu väikesed miniatuurid, aga kell pool kuus hommikul. Ma pole neid kordagi live`s kuulnud, kes see hull tõuseb nii vara üles. Päästab see, et Märt Treier on oma mõtisklused nii osavalt kirja pannud, et raamatut lugedes hakkab kõrvus kõlama tema hääl ja tundub, nagu loeks ta ise Sulle ette. “Toimetasin mõni päev tagasi saarel metsaserval mingeid töid-tegemisi ja korraga hakkas mingi asi kõrvadele. Kuulatasin, ei midagi. Isegi sääsk ei pinisenud. Ainult väike tuuleke kondas ringi ja kägu kukkus. Tegutsesin edasi ja jälle. Panin reha käest ja püüdsin aru saada, mis asi see nüüd helipilti õige rikub. Tuuleke, kägu. Tuuleke, kägu, kägu. Kägu. Oligi kägu. Kukuu, kukuu. Nagu i

  Ameerika kirjaniku Ann Patchetti romaan „Hollandi maja“ ilmus 2019.aastal ja oli 2020. a Pulizeri preemia finalistide hulgas. Romaani tegevus saab alguse sõjajärgsetel aastatel, mil õnnestunud kinnisvaratehing võimaldab Cyril Conroyl osta oma perele maja, mida kutsutakse selle ehitajate ja eelmiste elanike järgi Hollandi majaks. Maja oli tolle aja kohta vägagi muljetavaldav, kuid Cyrili naine, Elna, kes teadis, et nad on vaesed inimesed, ei suutnud sellise elamisega kohaneda. Ühel ööl, jättes maha oma mehe ja kaks last, lahkus ta kodust, et asuda abistama vaeseid Indias. Sellest alates muutus Danny sõltuvaks endast seitse aastat vanemast õest Maevest. Kuigi kinnisvarafirma omanikust isa võttis poja igal laupäeval kaasa üürikogumise ringile, õpetas talle tegema korterites remonditöid, suhtuma oma üürnikesse hoolivalt, valmistades poega sellega ette kunagi firma üle võtmiseks, ei olnud tema suhted lastega eriti lähedased. Asja ei teinud paremaks isa uus abielu Andreaga, keda paistis hu

Jules ja Will valmistuvad oma pulmapäevaks eraldatud Iiri saarel. Mõlemad on edukad, kuulsad ja ilusad- Will on osaline tõsielusarjas ja Jules veebiajakirja asutaja. Pealtnäha on nad täiuslik paar. Päev enne pulmapidu saabuvad lähedasemad külalised saarele. Willi sõbrad meenutavad erakoolis õppimise aegu ja tehtud tempe. Teise liinina tuuakse välja Julesi õe Olivia lugu, kel on seljataga traumaatiline lahkuminek. Paralleelselt jookseb pulmapäeva ja sellele eelneva päeva tegevus. Keegi tapetakse, aga kes selleks osutub, selgub alles päris viimastel lehekülgedel. Lõpus tuleb välja mitu nüanssi, mida ma üldse ei osanud aimatagi, kuigi tagantjärele mõeldes oleks võinud.  Lucy Foley raamatutest on eesti keelde tõlgitud ka “Jahiseltskond”, mis ilmus aastal 2020 Mirabilia sarjas. 

  „Must rada“ alustab politseiuurija Rocco Schiavone lugude sarja, millest Toledo kirjastus on välja andnud kolm osa, kõige viimase neist, „Maikuu lumi“ ilmus   2020. mais. Schiavone on hämaratel asjaoludel pidanud maha jätma elu Roomas, mida ta üliväga nautis ja jätkama oma karjääri kehva kliimaga Itaalia Alpide suusakuurortis, kus on liiga külm ja liiga palju lund, milleks tal ei ole sobivat varustust ja mille hankimine on talle üsna vastumeelne. Tal on oma isiklik skaala kõikide jamade hindamiseks ja kuritegu, mis tuli ära lahendada, oli kümnes aste, ehk siis kõigi ülejäänud jamade ema. Ja see saabub ühel õhtul, mil rajahoolduse käigus ilmub lume alt välja surnukeha.  Oma töömeetodite ja kolleegidesse suhtumise poolest ei ole Schiavone just politsei musternäidis ja selle kohapealt ei hoita värve kokku, kuid kuritegude lahendamise poolest oli tema kuulsus igati põhjendatud. Lugu oli väga ladus ja mõnuga loetav ning kutsus lugema ka järgmiseid osi. Toledo kirjastus 2017