Tegemist on Maimu Bergi esimese luuleraamatuga, kuigi tegemist ei ole just noore luuletajaga – 75 eluaastat on debüütkogu kohta haruldane iga. Muidugi ei ole kirjanik ise arvukate romaanide ja auhindadega mingisugune algaja ning küllap on autor mõne luuletusegi varem kirjutanud, sest tulemus on lihtsalt suurepärane. Luuletused on jaotatud viie alapealkirja alla. Esimene osa nimega „Olematus“ on ehk kõige raskemeelsem. Suremisest, vanadusest ja kalmistule minekust tuleb siin juttu üle keskmise arvu kordi ning näib olema lausa põhimotiiv. Samuti igatsus lahkunute järele. Kuid see ei ole mõistagi kõik - siin on loodust, meenutusi ja loomulikult ka kübeke armastust. Näiteks ka kaks lühikest luuletust: Elukaar, mitte see Kuldsed olid päevad nooruses, Elu algas puhtuses ja vooruses, Unistuste alla vajus… Jätkus hooruses ja lõppes tooruses. Jõhkras kivisajus. Let's go everybody kukke tapma Ehk jätkub kukki igaühele, küll iga kana saab kord mehele. Ei ole luikesid, siis kõlbab kukkki, ei
Lugemispäevik
Lääne-Virumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidjate lugemisblogi