Otse põhisisu juurde

Postitused

Anti Saar ''Kümme vähem või rohkem uskumatut lugu sellest, kuidas minust ei saanud kirjanikku''

  Anti Saare uus värvikalt kirjutatud raamat on mõeldud eelteismelistele lastele. Vahvaks teeb selle see, et peategelaseks on poiss. See annab võimaluse raamatuga sarnaneda ka noortel poistel, kes mingi plika mulisemist lugeda eriti ei viitsiks. Samuti esineb Saare raamatus populaarseks saanud ''siin ja praegu'' efekt, kus inimestel toimub tihtipeale vestlus oma sisemise ''minaga''. Seda efekti võime samuti näiteks kohata raamatusarjas ''Ühe äpardi päevik''. Selle kaudu saavad lugejad samastuda erinevate tegelastega raamatust.  Jutustus algab ja kulgeb kiirelt. See on lustakas, üllatav ja pungil Saarele omapärast huumorit.   Raamatu peategelane on 11-aastane Juhan, kelle hüüdnimi on Juks. Ta armastab väga kirjutada, kuid paraku ei suuda ta oma kirjateoseid lõpule viia. Ükskõik millise žanriga ta katsetab, ei tule tal need edukalt välja. Tema edukuse teele satuvad ette erinevad tegelased: naabrimees ei luba valmivat artiklit ilmutada või p

Maggie O’Farrel „Käsi, mis hoidis mu käest”

Iiri autori romaan kahest naisest, keda aastakümnete möödudes viib kokku kunst ja armastus. Lexie põgeneb vanematekodust Londonisse, et seal oma elu rajada. Kohates seal ajakirja toimetaja Innest, armub Lexie. Töö ja elu laabub, kuni armastatu Innes ootamatult sureb. Lexie leinab. Kui ta kohtab Felixit, saab elu uue mõtte. See suhe käib üles ja alla,  kord hästi, kord halvasti. Sünnib poeg Theodore, keda ema kasvatab üksi, isa osaleb lapse elus harva. Siis upub Lexie. Laps jääb isa ja kasuema kasvatada. Ta kasvab üles, teadmata oma emast ja päritolust midagi. Teine osa jutustab Theo elust kunstnik Elinaga. Poja sünnist ja Elina sünnitusjärgsest raskustest. Theod vaevab miski, mida ta ei oska seletada. Ta imestab, miks tal puuduvad mälupildid lapsepõlvest, kuni pisikeste tähelepanekute põhjal hakkab ta kahtlustama oma päritolu. Lõpuks saab Theo teada, et tema ema oli Lexie ja paika loksuvad  mälupidikesed. Maggie O`Farrell on nüüdisaegse Iiri kirjanduse tuntumaid esindajaid. 2010. aasta

Antonio Manzini "Kevadpuhastus"

  Aseprefekt Rocco Schiavone neljanda raamatu tegevus saab alguse jube eelmises osas „Maikuu lumi“, kus röövitakse rikka ehitusettevõtja tütar ja Rocco peab tema leidmiseks lahti harutama organiseeritud kuritegevuse keerulised skeemid. Samas puudutab surm väga lähedalt uurijat ennast. „Kevadpuhastuses“ on Rocco ülesandeks uurida eelmises osas toime pandud kuritoe korraldaja mõrva vanglamüüride vahel ning samal ajal välja selgitada tema lähedase sõbranna mõrvar, kelle tegelik sihtmärk oli Rocco ise. Kuigi see osa on eelmistest märksa tõsisemas toonis, ei ole aseprefekt kaotanud oma teravmeelsust, otsekohesust ja on jäänud truuks ainult temale omastele töö- ja suhtlusmeetoditele. Kuid nüüd on ta koeraomanik, kellest tema lemmik enam kusagile maha ei jää. Suhted naistega ei taha kuidagi laabuda, mis valmistab südamevalu juba teisele linna kaunitarile. Kannatlik lugeja saab lõpuks teada ka tema naise traagilise loo. Raamatu lõpp laseb aimata järge. Toledo kirjastus, 2021

Kristi Lõbu “100 ideed õpetajale”

Sellest raamatust leiavad ideid ka teised lastega tegelevad inimesed. Samuti võivad selle raamatu üle rõõmustada täiskasvanutega töötavad inimesed, näiteks tegevusjuhendajad. Raamatust ideede otsimisele aitab kaasa see, et teemad on ära jaotatud – töövahendid, teated ja plakatid, õppetöö jm. Saab häid mõtteid, kuidas inimesi loominguliselt rühmadesse või paaridesse jaotada, kuidas aidata õpilastel eesmärke seada, esitlusi hinnata, tagasiside anda, hubane õhkkond luua ning on ka viiteid erinevatele veebirakendustele, mis aitavad tunde interaktiivsemaks muuta. Fakt on see, et ükskõik, mis vanuses inimesed omandavad teadmisi paremini siis, kui neid edastatakse mänguliselt ja kaasates osalisi. Minu jaoks oli see raamat kasulik avastus ja sain nii mõnegi nipi, mida saan edaspidi keelekohvikut läbi viies kasutada. Eriti meeldis, et tähelepanu on ka taaskasutusele pööratud (jäätisepulkade, tühjade üllatusmunade kasutamine, paberi kokkuhoid jm). Mõnus positiivne, värviline ja illustreerivat ma

Berta Teder “Preili Berta Itaalia-reis : 1935”

Viljandi pangapreili Berta Teder kogus hoolega raha ja ostis pileti Eestis esimest hooaega müüdavale kuuajalisele bussireisile läbi Euroopa. Pangaametniku hoolikusega säilitas ta kõik postkaardid, fotod ja suveniirid tänapäevani. Nüüd trükkis kirjastus Karrup selle koos praeguste olude selgituste ja piltidega rõõmsaks reisialbumiks. Väga isuäratav, tahaks kohe proovida sama marsruuti järgi sõita, aga kõlbab ka mõtetes rännata ja oma muljeid sajanditagustega võrrelda. Tallinn, Elbing, Torun, Poznan, Wroclaw, Brno, Mikulov, Viin, Leoben, Villach, Veneetsia, Firenze, Rooma, Vatikan, Napoli, Vesuuv, Capri, Pompei, Pisa, Genova, Milano, Brescia, Garda, Trento, Innsbruck, München, Praha, Dresden, Berliin, Potsdam, Gdansk, Riia, Viljandi. Ja seda kõike mööda kruusateid ja olematu kiirusega, sularaha taskus ja kortsuvad puuvillased kleidid kohvris. Tol ajal mindi kohale, palgati giid, otsiti öömaja, vahetati uude riiki sisenemiseks raha ja veeti näpuga kaardil järge, et mitte ära eksida. Õnne

Ellery Lloyd "Temasugused inimesed"

Ellery Lloydi raamatu “Temasugused inimesed” peategelane on ameeriklanna, kes instagramipostitustesse reklaami pannes endale elatist teenib – nn suunamudija. Tal on miljon jälgijat ja suur teenistus. Väiksemas ulatuses toimib ka Eestis sama mudel.Oma pere ilupiltide ja kodustele emmedele nõuannete jagamisest on välja kasvanud töö: isiklik agent, kes üritusi organiseerib ja reklaamiraha otsib, täpne päevaplaan, millal mida postitada, tegevuskava aastateks ette. Agent pakub ka kirjutamis- ja esinemiskoolitusi, sest autor peab tunduma sõbraliku naabrinaisena, kelle raskustega saab samastuda ja kellele oma muresid kurta. Autoril on loomulikku annet, pakutakse isegi raamatukirjutamist. Enamus lugejaid peabki suvaliseks naabrinaiseks. Ainuke tõrvatilk selle töö juures on, et elusündmusi võib küll välja mõelda ja lavastada, aga piltidel on oma lapsed ja mees. Ning nii suure jälgijaskonna hulgas on ikka mõni ebastabiilne või kuri isik ja hakkabki juhtuma. Läheb põnevaks, tapmiseks ja tagaajami

Emmi Pesonen „Maailma kauneim sõna”

Raamatu autor Emmi Pesonen (sünd. 1977) on Helsingis elav stsenarist  ja näitleja. „Maailma kauneim sõna” on tema debüütromaan. Amanda on harjunud oma äranägemise järgi elama, aga üks juhuslik kohtumine tema 29. sünnipäeval pöörab Amanda elu pea peale. Mees, kes ootamatult naise ellu maandub on natuke veider, kuid omamoodi armas. Päev päevalt leiab Amanda end aina sagedamini Onni peale mõtlemast. Kui naine otsustab Onni juurde kolida, pole tema elus enam miski endine. Igal teisel nädalal elavad lapsed isa juures ja Amandast saab päevapealt nelja lapse kasuvanem. Ma ei suutnud lapsi kokku lugeda. Onni jätkas nagu ta oleks mu mõtteid lugenud: „Neli. Mul on neli last. Pekka, Kanerva, Eelis ja Lili.” Mehe elamises valitseb paras kaos ning Amandal jääb üle vaid imestada, kuidas Onni erinevas vanuses lapsed mingil seletamatul moel ühtse organismina toimivad. Hallil laudpõrandal vedeles musti nõusid, tühje Jaffa pudeleid, raamatuid, pastakaid, šokolaadibatoonide ümbrispabereid, mullikilet, r