Lugemispäevik

Noobel peakate ja tema salakoodid.
Kirjastuselt Eesti Raamat ilmus kevadel Sirje Keevalliku tõlkes Antoine Lauraini romaan „Presidendi kaabu“. Teose süžee hakkab kerima 1986. aasta Pariisis juhusliku seiga läbi, mil president Francois Mitterrand unustab restoranis kaaskonnaga õhtustades maha oma viltkaabu. Jah, need kaabud on ühed salapärased aksessuaarid, just nagu küüntest kübarad. Ka Mitterrandi peakate hakkab elama ulaelu, mõjutades imeväel uute omanike elusaatust, julgustab suunda muutma, selga sirgeks ajama, end vanast lahti raputama, inspireerib, sisendab usku endasse. Romaan on tempokas ja haarav. Lugeja tuiskab koos nelja elu nullpunktis piinleva sümbolprantslasega läbi Pariisi elu.
Daniel Mercier – keskealine võimekas, kuid küündimatu ülemuse alluvuses vaevlev finantsspetsialist, tubli pereisa - on esimene, kelle teekond kaabuga ristub ning kes niru enesetunde kohendamiseks presidendi poolt mahaunustatud kübara restoranis „laenab“, ajendatuna vagast soovist tunda end koos pre…

Mida teha, kui meest ei ole ja 3 last on vaja toita ja koolitada? 100 aastat tagasi Vabadussõja-aegses Eestis ja revolutsioonijärgsel Venemaal, kui pole ametit, ainult viie keele oskus. 
Vene krahvitar Maria Zakrevskaja oli Berliinis tutvunud Jäneda mõisniku Johan von Benckendorffiga ja 1911. aastal 18-aastaselt ülepeakaela abiellunud. Noorpaar elas Peterburis jõukat elu, kuni toimus revolutsioon, algas sõda. Mees ja lapsed sõitsid Jänedale pakku, naine jäi Peterburi surevat ema põetama. Piirid maailmaga pandi kinni, raha polnud, ainult nälg ja tagakiusamine. 1919 tuli teade, et mees on Eestis tapetud, mõis ära võetud, lapsehoidja püüdis Kalijärvel neile jäetud suvemõisas endal ja kolmel lapsel hinge sees hoida. 
Niisiis, mida teha, kui oled ilma ametita naine ja pead järsku oma peret üleval pidama ja mitte lihtsalt hinge sees hoidma, vaid lapsed ka kõrgkoolitama? Mura otsustas ära kasutada oma viit keelt (eesti, vene, inglise, saksa ja prantsuse) ja kuulsaid tuttavaid: töötas Maksim…

Koostanud Merilis Roosalu Tekstide autor Katrin Frosch
Raamatus on üle 250 ajaloolise foto, mis peegeldab ülevaatlikult Tallinna Linnamuuseumi fotokollektsiooni Tallinnas toimunud sündmustest ajavahemikus 1856-1990. Pildile on püütud suursündmusi (Eesti Vabariigi I aastapäeva paraad Peetri platsil (Vabaduse väljakul)), pidulikke külaskäike (näiteks Nikolai II koos perega 1908.aastal Tallinna sadamas), rongkäike ja laulupidusid, mälestusmärkide avamisi (Peeter I kuju avamine septembris 1910 ja Russalka avamine septembris 1902) ja toredaid rahvapidusid. Jäädvustatud on ka kurbi sündmusi: matuseid, üleujutusi ja põlenguid (näiteks Oleviste kiriku torni põlemine 27.juulil 1931) ning muidugi on raamatus rida fotosid sõjapurustustest. Suursündmuste kõrval on fotosilma ette jäänud ka väikesemaid sündmusi, mille fotosid on samuti põnev vaadata: näiteks septembris 1930 üle Tallinna lennanud tsepeliinist ning 1936.aastal Hagenbecki loomaaia elevanti Viru tänaval jalutamas. Omaette huvitavad on erine…

1992.aasta talvel kaob Prantsuse Rivieras eliitkooli kampusest noor tütarlaps Vinca. Arvatakse, et ta on põgenenud koos oma filosoofiaõpetajast armastatuga. Vincat näib haihtunud, sest vaatamata pingutustele ei õnnestu kellelgi teda leida. 
Kakskümmend viis aastat hiljem kohtuvad koolikokkutulekul kolm Vinca parimat sõpra Fanny, Thomas ja Maxime. Nad pole küll aastaid kohtunud, kuid neid ühendavad saladused, mille ilmsikstulekut ei soovi keegi. Mis aga juhtus Vincaga? Thomast on see küsimus kaua vaevanud ning nüüd proovib ta viimaks saladusele jälile jõuda.
Inimese mälu on petlik ning nii on Vincat armastanud Thomasel tüdrukust hoopis teistsugused mälestused, kui on tüdruku teistel sõpradel. Kes ta õigupoolest oli ja miks ta kadus? Vincaga juhtunu väljaselgitamisel saavad haiget (ja seda nii otseses kui kaudses tähenduses) mitmed Thomase lähedased. Kas on siis tõe väljaselgitamine seda väärt?  Seda saab otsustada juba iga lugeja ise.
Väga põnev raamat, milles ootamatuid süžeepöördeid jätk…

Romaanisarjast „Tõlkes leitud” olen leidnud huvitavaid ja meeldejäävaid raamatuid. Nii ka seekord. "Chilbury naiskoor" on romaan sõjaaja hakkajatest inimestest ja ühtsest kogukonnavaimust. Tuju tõstev ja südamepõhjani liigutav teos uurib, mil moel suur ajalugu mõjutab tavaliste inimeste elu ja kuidas ellujäämine sõltub võrdselt nii sõprusest kui ka isiklikust vaprusest. Romaan vaatleb erinevate tegelaste vaatenurgast lähtudes (kirjutatud päeviku ja kirjade vormis) ühe külakese elu olukorras, kus naised on oma mehed ja pojad saatnud sõtta, üle tuleb elada pommitamine ja kus eluspüsimiseks ja meeleolu hoidmiseks on üks väljapääs koori tegevuse alleshoidmine. Tegelaste omavahelised suhted, küünarnukitunne, abivalmidus, samal ajal ka rivaalitsemine ja kadeduski on teemad, mis lahendada tuleb. Ei puudu ka põnevus ja romantika.

Virumaal asuva Oandu karjamõisa sulased lähevad mõisa jääkeldrist matusteks ära tooma õnnetult hukka saanud töömehe surnukeha, kuid leiavad oma jahmatuseks kirstust hoopis surnud Karula mõisahärra.  Nii alustab oma esimest ajaloolist krimiromaani ajaloolase haridusega Sagadi mõisa muuseumijuht Ain Kütt. Autor on oskuslikult ja lihtsas keeles tegevusse põiminud kõik Lahemaal asuvad mõisad ja nende omanikud. Autori sõnul on tegelikud sündmused seotud fiktsioonidega, millel puuduvad tõestatavad ajalooallikad.  Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Fock koos oma mõisavalitseja Wagneri ja selle aja kohta veidi vabameelsema Annikvere mõisapreili Mariana Juliana von Nottbeck`iga asuvad kummalist mõrvalugu lahendama. Justnimelt mõrvalugu, sest selgub et Karula mõisahärra Justus Friedrich von Brevern on mürgitatud belladonnaga ja tema taskus on risti soldati mängukaart. Nagu korralikus krimiloos kohane, viiakse läbi igasugu uurimistoiminguid- küsitletakse talupoegi ja teisi mõisaomanikk…

Pean tunnistama, et see oli minu esimene kokkupõrge Stephen Kingiga. "Instituudi" kohta infot otsides lugesin, et õudusžanri vanameister sai inspiratsiooni selle loo kirjutamiseks oma lastelastelt. Raamatu alguses tutvustab Stephen King pikemalt  Tim Jamiesoni, endist politseinikku, kes "poolte kokkuleppel" eelmisest töökohast lahkunud, seetõttu jääb mulje, et tema ongi peategelane ja küllap ta kohe hakkab lahendama lastega seotud juhtumit, kuid tegelikult on Timi osa üksnes sissejuhatus.
Mees on teel New Yorki, et oma eluga edasi minna.  Tema teele jääb, aga väikelinn DuPray. Vanaisa mälestuse ajel asub ta linnas tööle öövahina, kuid kohalikus juveelipoes oskuslikult lahendatud intsident tõestab Timi võimekust ning peagi on ta ametis DuPray politseijaoskonnas. Luke Ellis on tark ja üliandekas, samas tavaline poiss, kes armastab korvpalli mängida ja Käsna Kalle multikaid vaadata. 12-aastaselt on ta juba võimeline kõrgkoolis õppima. Noormeest on ees ootamas suurepä…