Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva september, 2013 postitused

Vanessa Diffenbaugh "Lillede keel"

Sammal on valitud emaarmastuse sümboliks, sest nagu seda liiki armastus, soojendab see südant, kui seisame silmitsi talveaja katsumustega ja suveaja sõbrad on meid hüljanud.  Victoria Jones on jäänud ilma emaarmastusest ja kaotanud usu inimlikku headusesse. Tal puudub usk lähedusse ning rännates ühest kasuperest teise tema haavad aina süvenevad. Sattudes Elizabethi juurde saab Victoria tunda kodusoojust ja hellust, mis algul teda hirmutab. Hirm kaotada ka see hea inimene ei lase noorel tüdrukul aru saada, et talle pakutakse kodu, mis tähendab vastastikkust, mõistmist ja usaldust. Tütarlapsel on raske alluda korrale ja unustada kurjus, mis tundub talle hoopis kaitsjana. Elizabeth õpetab Victoriale tundma lilli, nende ilu ja omapära ning seda, et tundes lilli, saab nendega inimestele head teha.  Victoria põgeneb aga veelkord ning kohtab lillepoe omanikku, kes pakub talle tööd. Victoria võtab töö vastu. Pannes oma oskused, teadmised ja tunded lilleseadesse, hakkab väikest lille

"Eestlaste unistuste ja mälestuste Krimm"

Pühendatud eestlaste Krimmi asumise 150. aastapäevale  Krimmi-Eestlaste selts: Tallinn 2010  Krimmi juurtega inimesi ühendab 2006. aastal loodud Krimmi-eestlaste Selts.  Aastatel 1861-1863 leidis aset eestlaste esimene suurem väljarändamine Krimmi. Sellest raamatust leiate põliste krimmieestlaste ja nende järeltulijate mälestused oma esivanemate elust Krimmis. Kunagi 150 aastat tagasi läksid eestlased prohvet Maltsveti innustusel ja keiser Aleksandri loal otsima paremat elupaika. Selleks pidi saama Krimm, kus oli tasuta vaba põllumaad saadaval. Raamatus räägitakse raskest elust Krimmis. Ei puudunud seal ka rõõmud. Kel hästi läks, sai järje peale. Ja kuidas siis kõik vara kaotati ja pered lahutati, kui 1930. aastal algasid stalinlikud repressioonid.  Järgnevalt raamatust mõned katkendid Erna Liiviku mälestustest:  "Juturaamatuid meie kodus ei olnud. Et ise oleksin Džurtši-ajal lugenud, seda ei mäleta. Isa ei lugenud, kuid ema armastas lugeda. Džurtšis oli raama