Lugemispäevik

Viimasel ajal loetud novellid on olnud isikliku elu heietused või siis üsna ropud. Argentiina jutukirjaniku Samantha Scweblini omad on teistsugused. Neis ei räägita autorist endast, tegelased satuvad muinasjutuliselt põnevatesse seiklustesse a la Mehis Heinsaar või Arvo Valton. Meeldiv oli see erinevate süžeede pillerkaar, mis on punutud lihtsate asjade nagu soovimatu rasedus, depressioon või armumine ümber või uperpallitavad absurdiradadel, kus nagu ei oskagi mõtet leida, novellid “Kaevaja”, “Meesnäkk” (ohhoo!) , “Maa all”. Hea, kui novell on põnev, aga samas tunned, et tegelikult pead sealt allteksti otsima. Sama võib tunda ka paremaid eesti autoreid lugedes: “Keskpäeval tuli jaama ooteruumi suurekasvuline mees. Tal oli lips ees ja seljas luitunud ülikond. Ta sammus läbi istujate ridade ooteruumi kaugemasse nurka ning võttis seal seljast rohelise seljakoti. Pani selle maha räpasele parketile ning palus lähimalt pingilt inimesi istuda teise kohta. Vabaks jäänud pingi tiris ta nurka. V...

Yuval Noah Harari on ajaloolane, filosoof ja kirjanik. Tema sulest on ilmunud menukid „Sapiens”, „Homo Deus” ja „21 õppetundi 21. sajandiks”. Harari raamatuid on tõlgitud 65 keelde ja müüdud üle 45 miljoni eksemplari. Olen kõik eelpoolnimetatud teosed läbi lugenud, ka viimatiilmunud „Neksuse”. Pean tunnistama, et tegemist on väga huvitavate ja intrigeerivate raamatutega, mis põnevuse kõrval mõjuvad üksjagu hirmutavalt, eriti „Neksus”. Võimalus, et inimesed on loonud intellektuaalse Frankensteini, tekitab kõhedust, kuid autor pakub ka lahendusi, mida me ellujäämiseks tegema peaksime. Raamat koosneb kolmest osast. Esimene osa on ajalooline, mis aitab ehk paremini aru saada tänapäevastest arengutest ja tulevikusuundadest. Teises osas räägib autor, kuidas inimesed loovad täiesti uut tüüpi infovõrgustikku tagajärgedele mõtlemata. Raamatu viimane osa uurib, „kuidas demokraatiad saaksid toime tulla selle anorgaanilise võrgustikuga- kas suudame teha koostööd, kas saame pidada arutelusid, kui m...

Romaan, milles kokkulangevusi raamatutega Anne Jordahli "Karuküti tütred" ja Delia Owensi "Kus laulavad langustid". Põnevikus käsitletakse teemasid, nagu tavamaailmast ära lõigatud olemine, looduses ellu jäämine, jahipidamine, manipuleerimine, vägivaldsed suhted, seksuaalvägivald. Lugu keskendub Helenale ja tema minevikule, mida ta on püüdnud unustada. Helena on õnnelikus abielus, kahe lapse ema. Enda ebatavalisest lapsepõlvest ei ole ta rääkinud isegi abikaasale. Tavaeluga kohanemine on tema jaoks olnud raske, kuna elas 12 aastat soos, teistest inimestest eraldatuna, vaid oma ema ja isaga. Väärkohtlemine ja manipuleerimine olid tüdruku jaoks tavalised, kuna Helena ei teadnudki, missugused on normaalsed peresuhted. Vaatamata isa vägivaldsusele tütar küll jumaldas teda, kuid samas ka kartis ning tahtis talle igati meele järgi olla. See tähendas, et Helena jäljendas oma isa suhtluses emaga ning kohtles naist, kui alamat ja ebaolulist isikut. Helena õppis isalt kõiki...

Kanada arsti Gabor Mate raamat avab põhjalikult ATH olemust, põhjuseid ja parema enesetunde saavutamise võimalusi. Temal endalgi on aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Olles ise arst ja püüdes aidata teisi, saab ta tugineda isiklikule kogemusele. Aus ja ehe vaade oma eluteele. ATH-ga inimene püüab ennast aidata ja leiutada toimetulekuks strateegiaid, mis jätavad inimese vahel elust kõrvale ja võivad erinevaid sõltuvusi põhjustada. Nii jagab ta isikliku kogemuse läbi oma ostusõltuvuse kammitsas olemist. Sõltuvused on enamasti valuvaigistid. Eesmärgiks ei saa olla valusatest tunnetest eemale hoidmine. Kaotusi ja pettumusi taluma õppimine väldib kaitsemüüride, halva ja obsessiivse käitumise taha peitumist. Ei saada terveks, vaid arenetakse.  Raamatus on palju häid nõuandeid (olenemata ATH-st) laste ja noortega lävimiseks ning konfliktide lahendamiseks üksteisest üle sõitmata. Soovitan raamatut kõigile lapsevanematele, õpetajatele ja kasvatajatele. Samuti leiab sealt huvitavat teadmist enes...