Lugemispäevik

  2019. aastal ilmus Maja Lunde aastaaegade kvarteti lummav esimene raamat “Lumeõde”, mis oli talve- ja jõuluraamat. Nüüd on ilmunud kevaderaamat “Päikesevalvaja”, mis tasus ootamist. Mõlemad raamatud on illustreerinud norra üks tuntumaid kunstnikke Lisa Aisato ja need illustratsioonid on tõesti võrratud ning annavad loole väga palju juurde. “Päikesevalvaja” on lasteraamat, kuid nii rabavalt sügava sisuga lasteraamat, et sobib suurepäraselt lugemiseks ka täiskasvanuile. Süžee on seikluslik, kuid teemad mida käsitletakse on tõsised. On muret ja üksildust, surma ja kaotusvalu, aga vastukaaluks ka ka palju soojust, mõistmist, sõprust ja armastust.  Muinasjutulise raamatu peategelane on teismeline tüdruk ja kõik tõsisedki teemad tema elukevades on käsitletud lapsele arusaadavalt ja helgeid lahendusi pakkuvalt.  Tuli sai puuhalust hoogu juurde ja leegid peegeldusid vanaisa näos. “See laul on muldvana,” ütles ta.”Me oleme alati rääkinud lugusid sellest, kuidas päike ükskord kau...

See on 1975. aastal sündinud mehe, miljardifirma asutaja elulooraamat, üks paremaid, mida ma sellel aastal lugenud olen.Urmas Purde kirjutab avameelselt oma lünklikust haridusteest, tänavakampadesse kuulumisest, pätitempudest, Peep Vainu käe all õppima asumisest ning elule uue suuna leidmisest. Saame teada, kuidas koos sõpradega sai loodud tarkvarafirma Pipedrive ja millist pühendumist ja entusiasmi nõudis selle kasvatamine miljardifirmaks, üheks seitsmest Eesti ükssarvikust. Kahjuks just siis, kui ettevõte tohutu kiirusega laienes, leiti Urmasel ajukasvaja, mis muutis kogu ta elu. Tänaseks on mees läbi teinud insuldi ja mitmeid ajuoperatsioone ning elades hetkel Bali saarel õpib 5. korda kõndima ja rääkima. See on üks jahmatavalt avameelne ja siiras lugu noore mehe võitlusest elu eest, lootuse ja lootusetuse perioodidest ning erakordsest optimismist ja elutahtest. Ma usun, et see lugu haarab su kaasa ning loed raamatu läbi ühe jutiga nagu minagi. Ja siis mõtled. Mõtled elu üle järele ...

  Kilbane on hubane väikelinn, kus kõik elanikud on omade eest väljas. Seda võiks nimetada isegi turvaliseks, kui poleks olnud hiljutist traagilist autoavariid, mis jättis O`Sullivanide kuus last ilma vanemateta ja nüüd on nende majas kääridega surnuks torgatud noormees, kes enne väitis, et teab, kes on tegelikult avariis süüdi ja hoopiski mitte tema vend, kes vanglas selle eest karistust kannab. Siobhàn on loobunud tudengielust pealinnas ja võtnud vanemate surma järle perekonna bistroo ning viie õe-venna ülalpidamise enda õlule. Kõik koos ja kogukonna toel saavad nad hakkama, aga laip nende majas on kindlasti juba liiast, eriti kui kahtlus langeb tema vennale. Kasu pole ka romantilistest suhetest kohaliku politseinikuga, tõendid on Jamesi kahjuks. Nii ei jäägi Siobhànil muud üle, kui kurjategija ise välja selgitada. Muidugi on mõrva lahendamisesse kaasatud kõik naabrid, perekonna sõbrad ja ohvri perekond, kusjuures kõik nad on ühtlasi ka kahtlusalused. Selline tore kogukonna raama...

"Armastasin oma pojapoegi arulagedalt, küllap seepärst, et oma pojaga jäi see tegemata ja nüüd sain teise võimaluse. Ehk võisin nüüd oma armastust näidata, nii et mu poeg märkaks ja oleks õnnelik, et olen ta isa ja armastan ta poisse nii, nagu ma teda kunagi ei armastanud."  Jared ja Jacob olid kaksikud. Jacobist sai lennukimehaanik ning Jaredist sai Goblin*. Goblin oli tema rändurinimi.  18-aastaselt alustas Jared ohtlikku ja ebaseaduslikku kaubarongidega rändamist Ameerikas, igapäevaseks kaaslaseks aina suurenev kogus alkoholi. Tal oli küll kodu ja pere, kuid ta valis kodutu elu, valis mustuse ja vaesuse. Viie aastaga läbis Jared rongiga nelikümmend tuhat kilomeetrit. 25-aastaselt ta suri. Mis läks valesti? Miks ta sellise tee valis? Sellele püüabki vastuseid leida tema vanaisa, kes rekonstrueeris rännukaaslaste abil sõltuvusele kaotatud pojapoja elu. Dave Kindred on Ameerikas tunnustatud spordiajakirjanik ning kohati tundubki raamatut lugedes, et tegemist on justkui  r...

Katrine Marcal on rootsi päritolu Inglismaal elav kirjanik ja majandusajakirjanik, kes kirjutab peamiselt naistest ja innovatsioonist. Ka “Leiutades maailma” on uurimus majandusest, tehnoloogiast ja innovatsioonist ning seda läbib teema, kuidas meeste loodud maailmas eiratakse häid ideid. Kas teeb autor tagasivaateid minevikku või prognoosib tulevikku, vaatleb ta kõike läbi soolise ebavõrdsuse prisma. Kui kunsti tegid mehed, siis naised valmistasid käsitöid. Kuningad palkasid endale võlureid, kuid nõiad põletati tuleriidal. Meeste tööd nõudsid haridust ja said kõrgelt tasustatud, naistele oli ligipääs haridusele takistatud ning nad tegid töid, milleks neil olid “loomuomased oskused”. Aga mis oleks siis, kui kõiki koheldaks võrdsena- kas palgalõhe kaoks, küsib autor.  Ma ei arva, et sugudevaheline ebavõrdsus oleks ainus põhjus, miks innovatsioon ei ole piisavalt kiire ja  mõne teisegi autori püstitatud teesiga oli raske nõustuda, kuid intrigeeriv ja kaasa mõtlema panev on see r...

  Kõige kurvem ja liigutavam, kuid ometigi nii elurõõmu täis raamat, mida ma viimasel ajal lugenud olen. Kõlab klišeelikult, kuid see raamat tuletab meelde, et üks tähtsamaid ellujäämisoskuseid on suutlikkus leida õnne väikestest asjadest ning mitte neid aastate jooksul ära unustada.  Lennil ja Margotil on kahe peale kokku elatud sada aastat- Lennil kõigest 17 ja Margotil 83.  Lennil on elada jäänud kõigest mõned kuud ning Margot ootab südamelõikust. See ebatavaline vanusepiire ületav sõprus luuakse haiglas. Kokku viib nad lustakas seik, kus Margot üritab meditsiiniõdede selja tagant prügikorvist ühte paberitükki välja õngitseda ning Lenni juhib tahtmatult töötajate tähelepanu sellelt kõrvale.  Lenni ja Margot otsustavad oma eluaastaid tähistada 100 maaliga, mille joonistamist nad haigla kunstitoas  alustavad. Mõlemad hakkavad teoste valmimise käigus üksteisele jutustama lugusid oma elust. Tüdruk, kellel elukogemust napib ning vana naine, kes läbi elanud palju. ...

Piret Raua värskeima romaani kohta sooviks vaid öelda: nii hea raamat! Kui aga peaksin raamatut pikemalt iseloomustama, siis on raamatu keskmes inimsuhted ning kuidas need meie elusid ja valikuid mõjutavad.   Läbi peategelaste Kristoferi ja Diana tuuakse meieni lood üksildusest, ebakindlusest ja süütundest, aga ka lootusest ja julgusest tulevikku vaadata. Piret Raual on imetabane oskus leebelt, kuid usutavalt ja selgelt kirjeldada inimesi meie ümber, seega pole ime, kui mitmete raamatutegelaste olek ja käitumine nii tuttav ette tuleb. Pole mul endal küll õnneks olnud sedalaadi vanaema kui Kristoferil, kuid kogu vanaema olek, suhtumine ja kõnepruuk panid Kristoferile, tema emale ja õele kaasa tundma. Vaatamata nukrale alatoonile on tegu tõeliselt nauditava ning kaasa mõtlema paneva romaaniga.

Lugesin seda raamatut ülikooli ühe kodutöö raames ja olen selle kodutöö eest tänulik, kuna oli meeldiv lugemine. Maire Forsel on mikroettevõtja ja tegeleb käsitööga ning oma raamatus ta kirjutabki oma kogemustest seoses ettevõtlusega. Ettevõtjaks olemise juures on omad rõõmud ja valud. Raamatust leiab palju praktilisi nõuandeid ja autor on iga peatüki lõpus veel eraldi lühidalt välja toonud oma mõtted. Raamat oli inspireeriv ja tuleb tunnistada, et nii mõnegi teema puhul pani ka enda mõtted liikuma. Näiteks julguse teema - kui palju me jätame tegemata just hirmu tõttu. Pigem oleme oma mugavustsoonis edasi ja ei proovigi. Leian, et kui end kokku võtta ja rahulolematuse puhul midagi muuta ja kui siiski ei lähe asjad plaanipäraselt, siis jääb vähemalt teadmine, et oled üritanud. Vastasel juhul võib jääda selline halb tunne nagu kahetsus ja teadmatus, mis oleks kui… Ebaõnnestumine on hea õppekoht. Ka autoril ei laabunud asjad kohe alguses, vaid ta pidi aja jooksul palju asju ümber mõtlema....

Jaapani filosoofi ja ühe noormehe vestlus inimeseks olemisest. Austria psühholoogi Alfred Adleri sõnul saame muuta ennast ja mitte teisi. Noore inimese ellusuhtumist kujundavad tihti lapsepõlvemõjud ja peretraditsioonid. Täiskasvanuks saamine toob uued võimalused ja vahel ka valu, millega ei oska midagi peale hakata. Teine vaatenurk senistele arusaamadele annab elujulgust ja vabastab hirmu kammitsast. Nendes vestlustes ei võeta midagi koheselt omaks, et vanem ja elukogenum inimene nii ütleb. Taipamine tuleb läbi kahtluste ja vaidlemise, mis annab võimaluse ka oma tõekspidamisi testida. Raamat pakub kindlasti huvi ka küpsemas eas lugejale, sest vanus ei too tingimata elutarkust kaasa. Kitsaskohti tekib ikka ja vahel teeb muret ka see, mida teised arvavad. Kõige suuremaid piiranguid seab inimene endale ise ja tema käes on ka võim neid murda. Esimene samm tuleb ise astuda. Kas teised koostööd teevad, see on nende otsustada. Vahva teekond kaasa mõelda. Raamat on ilmunud kirjastuse “Äripäev...

Islandi kirjaniku Ragnar Jónassoni põnevik „Ööpimedus“ paelus võrreldes teiste krimkadega sootuks teistsuguse olustikuga.  Päriselus on Island muidugi üks turvalisemaid riike, seetõttu vapustab vägivaldne surm väikest ja suletud kogukonda, kus kõik kõiki tunnevad, iseäranis tugevalt ka romaanis.  Tegevuspaik on väike Islandi põhjaosas asuv linnakene Siglufjörður. Fjordide vahel asuvasse linna pääseb vaid läbi mäe rajatud tunneli kaudu. Peategelaseks on noor, linnakesse mujalt kolinud politseinik Ari Thór Arason, kes kohalikke inimesi ning nende tausta veel hästi ei tunne. Ta asub uurima juhtumit, kus mahajäetud maja juurest leitakse tema kolleegi, kohaliku politseiniku kuulihaavadega surnukeha. Selguse saamiseks tuleb Ari Thóril hakata tuhnima kohalike eludes, andes kirjanikule võimaluse avada tegelaste tausta. Kui sügavalt kaevata, leiab mõndagi valgustkartvat. Süngust ja pinget lisavad loosse saabuv polaaröö ning inimesi hirmul hoidev tabamata tapja.  Nagu heas ja mitme...