Lugemispäevik

Nagu elus sageli, viib üks asi teiseni ja väga lihtne on see juhtuma raamatute lugemisel. Nimelt otsustasin üsna hiljuti uuesti läbi lugeda Aleksis Kivi “Seitse venda”. Seda lugedes lummas mind põhjamaine kargus nii Soome looduses kui soomlase mõtetes, mis ju päris võõras pole meile, eestlastelegi, kuid ühtlasi taipasin ma, et ei teagi rohkemat soome kirjanduse tähtteostest. Hiljutiste kultuurisündmuste taustal tõstatus Eestimaal küsimus, kui paljud on lugenud Tammsaare “Tõde ja õigust”. Paljud, kes polnud seda teinud, otsustasid raamatu läbi lugeda ning paljud võtsid selle olulise rahvusliku kirjandusteose uuesti lugemisele. Samasugune tähtsus ja sama olulisel kohal nagu “Tõde ja õigus” eestlasele, on Väinö Linna raamat “Siin põhjatähe all” soomlasele.  Tegemist on triloogiaga, kus jälgitakse Koskela pere saatuselugu alates 19. sajandi lõpukolmveerandist kuni 1950-ndateni välja.  “Alguses oli soo, kõblas – ja Jussi. Soo oli tühi, keskel peaaegu puudeta, õõtsuv samblas...

Valges sarjas ilmunud “Vapper ema” on raamat “kõigile, kes armastavad oma lapsi”- nii on kirjas tiitellehel. Dolores Aveiro on meile tuntud kuulsa jalgpallur Ronaldo emana. Autor Dolores Aveiro jutustab oma loo. Lugu kannatustest, armastusest ja võitlusest. Kaunil Madeira saarel sündinud paljulapselise pere tütre Dolorese elu on algusest peale ränk. Viieaastaselt kaotab tüdruk haiguse tagajärjel ema. Varsti võtab isa uue naise, aga sinna perre ei mahu enam kõik lapsed. Uuel emal oli viis last, seega veel viis last perre juurde võtta osutus uue ema jaoks liiast. Isa viis oma tütre Dolorese ja väiksemad lapsed lastekodusse. Alandus, nälg ja väärkohtlemine sunnib väikest tüdrukut põgenema lastekodust, kuhu jäävad maha ta väiksed õed-vennad. Korduvad põgenemised lastekodust ja sinna tagasiviimised tekitasid aina mässumeelsust tütarlapse hinge. 9-aastaselt võitles tüdruk end lastekodust välja, lootes isa juures perekonda naasta. Kuid kasuema ei soovinud sellist ka...

Ühe inglise tüdruku avameelne jutustus sellest, kuidas temast sai seksiori. Sarah sündis 26. septembril 1976. aastal, imetoredasse väikesesse perre, kus oli armastas ema ja isa. Kuid eesuksest kaugemale jõudes enam kena õnnelikku peret ei mängitud. Teispool keskklassi pereisa fassaadi oli isa vägivaldne ja halb inimene ja lisaks veel ka pedofiil. Nii juhtuski, et juba lapsena sai Sarah kuritarvitamise osaliseks, pilastamine jätkus ka hiljem lastekodus. Peale kolledžit, kus Sarah sai lastekasvataja kutse, töötaski ta lastega ja elu tundus rööbastes ja rahulik olevat kuni leidis ajalehekuulutuse, kus otsiti lasteaiakasvatajat Amsterdami. Vaatamata lähedaste keelitustele, otsustas Sarah siiski lennata Amsterdami ja alustada uut elu armastatud ametis. Kahjuks nii see ei läinud, juba lennujaamas tekkis arusaam, et oleks pidanud siiski omakseid kuulama ja kodumaale jääma. Sarah viidi punaste laternate rajooni, kus tuli hakata kupeldajale sõidu ja ülalpidamiskulusi tagasi teenima. Et ...

Kui kodus kasvavad lapsed, on see parim motivaator, et koos nendega lugeda või napsata nende tagant raamat ning seda ise sirvida. Lasteraamatud on ilusad, südamlikud ning kerged, võrratute illustratsioonidega. Üheks selliseks raamatuks on ’’Morten, Emilie ja kadunud maailmad’’. See on mõtteline järg raamatule ’’Maarius, maagia ja libahunt Liisi’’. Kirjanik Reeli Reinaus oskab surmast väga rahulikult rääkida. Raamatus on juttu tüdrukust nimega Emilie, kelle keha on maetud rappa, kuid ometigi on tütarlapsel võime olla mõne inimese jaoks nähtav ja elus. Morten on poiss, kelle elu on viimase paari aastaga pahupidi pööratud. Pärast vanavanemate surma ja ema lahkumist Soome on poiss jäänud onu kasvatada. Onu Urmas on aga jõhkardist joodik, kes kasutab Mortenit raha hankimise vahendina ja vahel ka peksukotina. Poisil on vedanud sellega, et tal on harrastus, mis aitab vaimselt ja hiljem ka majanduslikult vee peal püsida. Nimelt on Mortenil silma inimeste ja asjade pildistamise peale...

Enne kannatus katkeb, kui katkeb kord Karjala kannas, enne ununeb õuka, kui Petseri pettuse jant. Läevad tunnid ja päevad ja kuud, aga rahu ei anna, et üks naaber võib olla nii kuradi… Niimoodi, ansambel Justament laulusõnadega juhatavad autorid sisse oma raamatu. Kohamõiste Karjala seostub paljudel Soomega. Kuid ajalootuultes toimunud sündmused on suurema osa sellest piirkonnast kandnud Venemaa osaks. Viktoria Tuulas töötas mitu aastat Peterburis Eesti peakonsulina ja seepärast oli neil koos abikaasa Tõnuga võimalus nende aastate jooksul läbi sõita ja tutvuda selle päris suurel maa-alal paikneva (Soome lahest kuni põhjas asuvate Solovetsi saarteni on 1000 km) alaga. Raamatus käsitletakse kogu ajaloolise Karjalana määratletud ala.  Karjala kannas on maakitsus Laadoga järve ja Soome lahe vahel ja selle strateegilise maatüki pärast alustas Venemaa Soome Vabariigi vastu sõja, mida tuntakse Talvesõjana ning veidi hiljem toimunud alade tagasivallutust ja ja seejärel jälle ...