Ühe inglise tüdruku avameelne jutustus sellest, kuidas
temast sai seksiori.
Sarah sündis 26. septembril 1976. aastal, imetoredasse
väikesesse perre, kus oli armastas ema ja isa. Kuid eesuksest kaugemale jõudes
enam kena õnnelikku peret ei mängitud. Teispool keskklassi pereisa fassaadi oli
isa vägivaldne ja halb inimene ja lisaks veel ka pedofiil. Nii juhtuski, et
juba lapsena sai Sarah kuritarvitamise osaliseks, pilastamine jätkus ka hiljem
lastekodus. Peale kolledžit, kus Sarah sai lastekasvataja kutse, töötaski ta
lastega ja elu tundus rööbastes ja rahulik olevat kuni leidis ajalehekuulutuse,
kus otsiti lasteaiakasvatajat Amsterdami. Vaatamata lähedaste keelitustele,
otsustas Sarah siiski lennata Amsterdami ja alustada uut elu armastatud ametis.
Kahjuks nii see ei läinud, juba lennujaamas tekkis arusaam, et oleks pidanud
siiski omakseid kuulama ja kodumaale jääma.
Sarah viidi punaste laternate rajooni, kus tuli hakata
kupeldajale sõidu ja ülalpidamiskulusi tagasi teenima. Et kuidagi prostituudina
vastu pidada ja ellu jääda, said tema igapäevasteks kaaslasteks narkootikumid
ja alkohol. Sellest mülkast pääsemiseks kulus aastaid, vaid tänu õnnelikule
juhusele ja headele abilistele õnnestus jõuda lõpuks tagasi kodumaale.
Vägivaldse ja alandava elu seljataha jätmine ja tavaellu naasmine ei olnud
samuti lihtne, tagasilööke juhtus korduvalt.
See on kurb ja mõtlemapanev lugu 21. sajandi vägivaldsest ja
julmast ärist.
Kommentaarid
Postita kommentaar