Lugemispäevik

Mu vanem tütar Anete oli umbes 4-aastane, kui hakkas kuulama audioraamatuid, kuuldemänge, "Õhtujutte" jt lastejutte, mida Vikerraadio kodulehel kuulata saab. Ta kuulab neid jutte siiani peaaegu igapäevaselt. Sel sügisel läks ta 1. klassi. Ta on koolis käinud vaid ühe veerandi, aga juba on ta silma paistnud oma kuulamisoskuse ja tähelepanuvõimega ning õpetajalt kiita saanud. Võin uhkusega öelda, et mu tütrele jääb väga hästi meelde, mida ja kellest talle jutustatakse. Ja ma usun, et nende oskuste ja võimete omandamisel on palju rolli mänginud see, et ta on palju erinevaid lugusid ja muinasjutte kuulanud. Et Anete audioraamatuteni jõudis, oli juhuslik. See oli kuu või paar enne tema 4-aastast sünnipäeva. Ta ei saanud lasteaeda minna ja oli tõbisena kodus. Mul mängis hommikul taustaks Vikerraadio ja Anete jäi tähelepanelikult täiskavanutele mõeldud järjejuttu kuulama. Nii ka järgmisel päeval. Päris lahe vaatepilt oli, kuis ta põrandal teki peal lamas, kõrv vastu raadiokõlarit...

Kriminaaluurija Roy Grace on selle žanri austajatele tõenäoliselt tuttav tegelane. "Surnud mehe jäljed" on Roy Grace juhtumite sarjas 4. raamat. Roy Grace ise on tüüpiline krimisarjade peategelane: keskealine mees, tema minevikus on mõni traagiline sündmus, ta on läbi käinud "paksust ja vedelast", tema armusuhted on keerulised, ta on tööalaselt allumatu ja isepäine ning lisaks veel mitmete inimlike pahedega nagu liigne alkoholilembus, käest lastud füüsis jmt. Raamatu sündmused saavad alguse sellest, kui Brightoni tulvaveetorust leitakse naise säilmed. Kuna tegu on mõrvajuhtumiga, asub seda uurima Roy Grace. Paralleelselt jutustatakse mitut erinevat lugu, mis ajapikku kõik omavahel seostuvad. Vaheldumisi on sündmused esitatud minevikus, aastas 2011 ja olevikus. Raamatusse on sisse toodud ka 2011. aasta terrorirünnak kaksiktornidele. Seda traagilist sündmust kasutab ära üks loo peategelane, kes lavastab enda surma ning püüab kohustustest ja võlgadest vabana...

Tuntud rootsi näitekirjanik August Strindberg kajastas oma tormilisi eraelulisi läbielamisi näidendites, aga kirjutas ka autobiograafilised romaanid "Teenijatüdruku poeg" lapsepõlvest, "Punane tuba" noorusest ja "Hullu mehe kaitsekõne" esimesest abielust paruness Siri von Esseniga. Eestis on enim mängitud tema näidendid "Preili Julie" ja "Isa", mis lahkavad võimuvõitlust meeste ja naiste vahel. Strindbergi kolm abielu jäid kõik lühikeseks ja lõppesid pettumise ja lahutusega. 20-ndates eluaastates, raamatukoguametnikuna töötav Strindberg kutsutakse omavanuse paruni ja tema abikaasa seltskonda. Ja leiab seal end veetleva naise poolt poputatuna. "Võimuka, auahne, võib-olla ka südametu naisena pingutas ta alati kõigest väest, et leida kontakti noorte meestega, koheldes samal ajal naisi silmatorkava ükskõiksusega. Niisiis oli ta endale pähe võtnud, et peab nägema mind armunu ja allaheitlikuna põrmus oma jalge ees... Kättemaksuks ...

Selles autobiograafilises teoses kirjeldab Jacqueline Pascarl oma vägivaldset lapsepõlve Austraalias, kohtumist noormehega, kes osutus Malaisia printsiks. Veel on juttu nende abielust Malaisias ja tema elust marmorpalees. Printsess oli välismaailmast täielikult eraldatud. Printsessi alandab, vägistab ja peksab pidevalt tema abikaasa. Lõpuks ühe puhkuse ajal Austraaliasse põgeneb printsess koos lastega. Toimuvad lõputud kohtuprotsessid laste hooldusõiguse üle. Ükskord, laste külastuspäeval, röövib isa salaja lapsed. Jacqueline võitleb igati oma laste eest aga tal ei lasta lastega kohtuda. Kui kirjanik, Jacqueline Pascarl suudab lugejaid panna mõtlema lähisuhtes vägivalla all kannatajate abipalvetele, mis tihti sõnadesse ei jõuagi, on tema sõnade panus tohutu. Olles oma lapsed kaotanud, pühendus ta heategevusele, aitamaks teisi, kes on sattunud vägivalla ohvriks. Raamatuid samal teemal: Zana Muhsen "Müüdud: tänapäeva orjuselugu" Carmen Bin Ladin "Läbitungimatu k...

"Madame kartis meid. Aga ta kartis samamoodi, nagu mõni kardab ämblikke. Me polnud selleks valmis. Meile polnud kunagi pähe tulnud, mis tunne on meil, kui meisse suhtutakse nagu ämblikesse."  Ebamäärane aimus ja karm reaalsus, tühjus ja kõledus. Kazuo Ishiguro raamatu peategelased Kathy, Tommy ja Ruth ning teised, kel on nendega sarnane saatus, on eraldatud välismaailmast, nad on justkui katseklaasis. Nad püüavad välismaailma vaadata läbi selle klaasi. Nad oskavad anda hinnanguid selle järgi, mida neile on õpetatud. Nad usuvad sellesse, mida neile on õpetatud. Kathyl ja Tommyl on lõpuks siiski julgust esitada küsimusi, aga vastused, mis nad saavad... nendega nad lepivad. Nad teevad seda, mida neilt oodatakse, nad ei võitle vastu – katseklaas ei purune.  Lugesin esimest korda raamatut paralleelselt nii inglise kui ka eesti keeles. Kuigi ma pole varem väga palju inglisekeelset ilukirjandust lugenud ja varasemad kogemused pole kõige sujuvamalt läinud, siis s...