Tuntud rootsi näitekirjanik August Strindberg kajastas oma tormilisi eraelulisi läbielamisi näidendites, aga kirjutas ka autobiograafilised romaanid "Teenijatüdruku poeg" lapsepõlvest, "Punane tuba" noorusest ja "Hullu mehe kaitsekõne" esimesest abielust paruness Siri von Esseniga.
Eestis on enim mängitud tema näidendid "Preili Julie" ja "Isa", mis lahkavad võimuvõitlust meeste ja naiste vahel.
Strindbergi kolm abielu jäid kõik lühikeseks ja lõppesid pettumise ja lahutusega. 20-ndates eluaastates, raamatukoguametnikuna töötav Strindberg kutsutakse omavanuse paruni ja tema abikaasa seltskonda. Ja leiab seal end veetleva naise poolt poputatuna. "Võimuka, auahne, võib-olla ka südametu naisena pingutas ta alati kõigest väest, et leida kontakti noorte meestega, koheldes samal ajal naisi silmatorkava ükskõiksusega. Niisiis oli ta endale pähe võtnud, et peab nägema mind armunu ja allaheitlikuna põrmus oma jalge ees... Kättemaksuks rikkusin tal mitu pidu ära, lihtsalt ei ilmunud kohale, nii et tal polnud enam võimalust end minu kannatuste arvel lõbustada. Ja kuidas ma kannatasin! Hulkudes tänavail nende majade akende all, kuhu ta oli minu teada kutsutud, keerasin otsekui pistoda oma rinnus ja vabisesin armukadedusest..."
"Andsin endale tõotuse, et pühendun uuesti tööle, kindla kavatsusega eemaldada hinge küljest see naise kuju omandanud kasvaja aga märkasin peagi, et polnud arvestanud jõududega, mis olid minust tugevamad." Kirg ja patt lennutavad Strindbergi taevast põrgusse. Kes küll leiaks selles rägastikus õige tee. Pealegi oli ka parunil armuke ja paar lahutab.
"Õhtuti mulle külla tulles on ta nördinud, kui ma mõne oma tööga tegelen, ja siis pean raiskama paar pisarate- ja suudlusterohket tundi, et veenda teda oma armastuses. Armastust tõlgendab ta kui vahetpidamatut jumaldamist, orjalikku teenimist, valmidust ükskõik milliseks ohvriks. Ma nõtkun tohutu vastutuskoorma all, sest aiman, et pole kaugel see päev, mil puudus või lapseootus sunnib teda minu naiseks saama." Strindberg oli juba mõistnud, et peale füüsilise külgetõmbe neid midagi ei seo. "Äkitselt tõstab ta vabandades oma jalad minu istekohal olevale padjale, tuues ettekäändeks järsku peale tulnud väsimust. Olin säilitanud oma külmaverelisuse ja meheliku vankumatuse tema igatsevate pilkude, pisarate ja ämblikuloogika kiuste, aga nähes tema võluvaid kingakesi ja nende kohal välkuvaid sukki, vannun alla."
Ja nii see läheb: järgneb abielu, lapsed ja lõppematud lahkhelid kõigi meeste tähelepanu januneva naise ja perekonda pühaks pidava mehe vahel. Lisanduvad joomine ja lesbipartnerid. Strindbergi nõidusunest ärkamisks kulub mitmeid aastaid ja väärikust alandavaid hoope. Sir von Essen aga elab elu lõpuni koos Marie Davidiga, millest on ilmunud Lena Einhorni romaan "Siri".
Eestis on enim mängitud tema näidendid "Preili Julie" ja "Isa", mis lahkavad võimuvõitlust meeste ja naiste vahel.
Strindbergi kolm abielu jäid kõik lühikeseks ja lõppesid pettumise ja lahutusega. 20-ndates eluaastates, raamatukoguametnikuna töötav Strindberg kutsutakse omavanuse paruni ja tema abikaasa seltskonda. Ja leiab seal end veetleva naise poolt poputatuna. "Võimuka, auahne, võib-olla ka südametu naisena pingutas ta alati kõigest väest, et leida kontakti noorte meestega, koheldes samal ajal naisi silmatorkava ükskõiksusega. Niisiis oli ta endale pähe võtnud, et peab nägema mind armunu ja allaheitlikuna põrmus oma jalge ees... Kättemaksuks rikkusin tal mitu pidu ära, lihtsalt ei ilmunud kohale, nii et tal polnud enam võimalust end minu kannatuste arvel lõbustada. Ja kuidas ma kannatasin! Hulkudes tänavail nende majade akende all, kuhu ta oli minu teada kutsutud, keerasin otsekui pistoda oma rinnus ja vabisesin armukadedusest..."
"Andsin endale tõotuse, et pühendun uuesti tööle, kindla kavatsusega eemaldada hinge küljest see naise kuju omandanud kasvaja aga märkasin peagi, et polnud arvestanud jõududega, mis olid minust tugevamad." Kirg ja patt lennutavad Strindbergi taevast põrgusse. Kes küll leiaks selles rägastikus õige tee. Pealegi oli ka parunil armuke ja paar lahutab.
"Õhtuti mulle külla tulles on ta nördinud, kui ma mõne oma tööga tegelen, ja siis pean raiskama paar pisarate- ja suudlusterohket tundi, et veenda teda oma armastuses. Armastust tõlgendab ta kui vahetpidamatut jumaldamist, orjalikku teenimist, valmidust ükskõik milliseks ohvriks. Ma nõtkun tohutu vastutuskoorma all, sest aiman, et pole kaugel see päev, mil puudus või lapseootus sunnib teda minu naiseks saama." Strindberg oli juba mõistnud, et peale füüsilise külgetõmbe neid midagi ei seo. "Äkitselt tõstab ta vabandades oma jalad minu istekohal olevale padjale, tuues ettekäändeks järsku peale tulnud väsimust. Olin säilitanud oma külmaverelisuse ja meheliku vankumatuse tema igatsevate pilkude, pisarate ja ämblikuloogika kiuste, aga nähes tema võluvaid kingakesi ja nende kohal välkuvaid sukki, vannun alla."
Ja nii see läheb: järgneb abielu, lapsed ja lõppematud lahkhelid kõigi meeste tähelepanu januneva naise ja perekonda pühaks pidava mehe vahel. Lisanduvad joomine ja lesbipartnerid. Strindbergi nõidusunest ärkamisks kulub mitmeid aastaid ja väärikust alandavaid hoope. Sir von Essen aga elab elu lõpuni koos Marie Davidiga, millest on ilmunud Lena Einhorni romaan "Siri".
Kommentaarid
Postita kommentaar