Mu vanem tütar Anete oli umbes 4-aastane, kui hakkas kuulama audioraamatuid, kuuldemänge, "Õhtujutte" jt lastejutte, mida Vikerraadio kodulehel kuulata saab. Ta kuulab neid jutte siiani peaaegu igapäevaselt. Sel sügisel läks ta 1. klassi. Ta on koolis käinud vaid ühe veerandi, aga juba on ta silma paistnud oma kuulamisoskuse ja tähelepanuvõimega ning õpetajalt kiita saanud. Võin uhkusega öelda, et mu tütrele jääb väga hästi meelde, mida ja kellest talle jutustatakse. Ja ma usun, et nende oskuste ja võimete omandamisel on palju rolli mänginud see, et ta on palju erinevaid lugusid ja muinasjutte kuulanud.
Et Anete audioraamatuteni jõudis, oli juhuslik. See oli kuu või paar enne tema 4-aastast sünnipäeva. Ta ei saanud lasteaeda minna ja oli tõbisena kodus. Mul mängis hommikul taustaks Vikerraadio ja Anete jäi tähelepanelikult täiskavanutele mõeldud järjejuttu kuulama. Nii ka järgmisel päeval. Päris lahe vaatepilt oli, kuis ta põrandal teki peal lamas, kõrv vastu raadiokõlarit, põnevusega kuulas. Hommikul olid ju olnud lastele mõeldud raadiosaated ka, aga millegi pärast neid ta siis veel polnud avastanud. Ja Vikerraadio "Õhtujutte" polnud ta samuti kuulnud. Olgugi, et mulle endale meeldis väiksena vanaema juures õhtuti enne magamaminekut raadiost muinasjutte kuulata, aga siiski polnud ma selle peale tulnud, et Anetele neid jutte lasta.
Ühel hommikul õnnestus meil raadio sisse lülitada juba siis, kui käisid lastesaated. Raadios mängiti katkendit Venno Loosaare lavastatud kuuldemängust "Pöial-Liisi". See meeldis Anetele väga, seega ei olnud pikka mõtlemist, ostsime internetist "Pöial-Liisi" ja panime mp3-mängijale. Lisaks hakkas ta Vikerraadio kodulehelt kuulama "Õhtujutte".
Kui Anete veidi vanem oli, hakkas ta kuulama juba pikemaid lugusid: Leelo Tungal "Kristiina, see keskmine", Andrus Kivirähk "Sirli, Siim ja saladused", Otfried Preußler "Väike nõid", Ilmar Tomusk "Tere, Volli" ja Kaspar Jancis "Seiklus Salamandril, ehk, Morten Viksi uskumatud juhtumised lollide laevas".
Anete vahel lihtsalt istub või pikutab oma toas ning kuulab. Aga sageli ta hoopis meisterdab või joonistab ning jutud on tal taustaks. Ta on juttudest saanud nii palju ideid, mida meisterdada ja joonistada. Ta on nende juttude põhjal ka usinasti ise raamatuid vorpinud. Kuid on ka sündinud täiesti uued lood, tema enda tehtud raamatud tema enda fantaseeritud tegelastest – me ei jõua enam järge pidada, kustkaudu võis ta selle või teise mõtteni jõuda.
Viimase aja lemmikud audioraamatud, mida ta on meie raamatukogust laenutanud:
Et Anete audioraamatuteni jõudis, oli juhuslik. See oli kuu või paar enne tema 4-aastast sünnipäeva. Ta ei saanud lasteaeda minna ja oli tõbisena kodus. Mul mängis hommikul taustaks Vikerraadio ja Anete jäi tähelepanelikult täiskavanutele mõeldud järjejuttu kuulama. Nii ka järgmisel päeval. Päris lahe vaatepilt oli, kuis ta põrandal teki peal lamas, kõrv vastu raadiokõlarit, põnevusega kuulas. Hommikul olid ju olnud lastele mõeldud raadiosaated ka, aga millegi pärast neid ta siis veel polnud avastanud. Ja Vikerraadio "Õhtujutte" polnud ta samuti kuulnud. Olgugi, et mulle endale meeldis väiksena vanaema juures õhtuti enne magamaminekut raadiost muinasjutte kuulata, aga siiski polnud ma selle peale tulnud, et Anetele neid jutte lasta.
Anete vahel lihtsalt istub või pikutab oma toas ning kuulab. Aga sageli ta hoopis meisterdab või joonistab ning jutud on tal taustaks. Ta on juttudest saanud nii palju ideid, mida meisterdada ja joonistada. Ta on nende juttude põhjal ka usinasti ise raamatuid vorpinud. Kuid on ka sündinud täiesti uued lood, tema enda tehtud raamatud tema enda fantaseeritud tegelastest – me ei jõua enam järge pidada, kustkaudu võis ta selle või teise mõtteni jõuda.
Viimase aja lemmikud audioraamatud, mida ta on meie raamatukogust laenutanud:
- Katrin Karisma etteloetud ja lauldud "Pipi läheb kooli", "Pipi läheb laevale", "Pipi - maailma tugevaim tüdruk", "Pipi Pikksukk Segasumma suvilast"
- "Karupoeg Puhh" Anu Lambi esituses
- kuuldemäng "Puunukk Buratino seiklused".
Kõigil neil CD-del on lisaks jutule ka toredaid laule, mida Anete kaasa laulab.
Kindlasti on Anete huvisid mõjutanud, et tema ümber on olnud raamatud kogu aeg: paksust papist värviliste piltidega beebiraamatutest kuni lastekirjanduses klassikaks saanud raamatuteni välja. Me oleme talle hea meelega ette lugenud ja tema kuulab põnevusega ning on kurb, kui me pärast kahte peatükki enam lugeda ei jaksa. Mõned meie pere lemmikud, mida oleme ise Anetele ette lugenud:
Kindlasti on Anete huvisid mõjutanud, et tema ümber on olnud raamatud kogu aeg: paksust papist värviliste piltidega beebiraamatutest kuni lastekirjanduses klassikaks saanud raamatuteni välja. Me oleme talle hea meelega ette lugenud ja tema kuulab põnevusega ning on kurb, kui me pärast kahte peatükki enam lugeda ei jaksa. Mõned meie pere lemmikud, mida oleme ise Anetele ette lugenud:
- luulekogumikud "Hundi hundiratas" ja "Keks! Keks! Keks!" sarjast "Lapse oma raamatukogu"
- Katri Kirkkopelto "Molli"
- Piret Räni "Näuliine Nunnikute külas"
- Piret Raud "Natuke napakad lood"
- Kristiina Kass "Peeter ja mina"
- Andrus Kivirähk "Leiutajateküla Lotte" ja "Lotte reis lõunamaale"
- Edgar Valter "Pokuraamat"
- Astrid Lindgren "Bullerby lapsed" ja "Pipi Pikksukk"
- Alan Alexander Milne "Karupoeg Puhh".
Üks hea idee on mul veel varuks. Kasutage ära oma toredaid nutitelefone. Salvestage neile ise oma etteloetud jutte. Olen Anete jaoks salvestanud Katri Kirkkopelto "Molli". Ennast on küll veider tagantjärele kuulda, aga püüan enesekriitikast üle olla, sest Anetele meeldib väga ikka ja jälle minu etteloetud pahura Molli ja armsa väikse Sisu häält kuulata.
Kõiksugu arvutimänge jõuavad lapsed elus mängida küll ja küll! Pigem laenutada raamatukogust mõni tore audioraamat ja lasta lapsel hoopis seda kuulata. Loomulikult on eriti hea, kui te hoopis ise talle lugusid ja luuletusi ette loete, siis saate ka lapsele selgitada, kui tal mõni küsimus tekib. Kõik eespool nimetatud lasteraamatud on ettelugemist väärt. Aga on arusaadav, et alati pole teil aega, seega kasutage internetiavarusi, otsige lapsele toredaid jutte, mida saaks kuulata, laenutage raamatukogust audioraamatuid, salvestage enda etteloetud lugusid ja laske lapsel fantaseerida.
Kõiksugu arvutimänge jõuavad lapsed elus mängida küll ja küll! Pigem laenutada raamatukogust mõni tore audioraamat ja lasta lapsel hoopis seda kuulata. Loomulikult on eriti hea, kui te hoopis ise talle lugusid ja luuletusi ette loete, siis saate ka lapsele selgitada, kui tal mõni küsimus tekib. Kõik eespool nimetatud lasteraamatud on ettelugemist väärt. Aga on arusaadav, et alati pole teil aega, seega kasutage internetiavarusi, otsige lapsele toredaid jutte, mida saaks kuulata, laenutage raamatukogust audioraamatuid, salvestage enda etteloetud lugusid ja laske lapsel fantaseerida.
Väga head raamatud ;)
VastaKustuta