Lugemispäevik

  Menukirjaniku, kes on tunnustatud mitmete auhindadega, Sara Pennypackeri „Pax. Teekond koju“ on oodatud järg raamatule „Pax“. Seda teost ootasin ka mina lugejana. Saan öelda, et tegu on väga kiiduväärt raamatusarjaga, kus lugejale avaneb raamatu vältel väga armas lugu. Lugedes ära esimese osa, ei ole võimalik jätta teine lugemata. „Pax. Teekond koju“ on üks südamlikumaid raamatuid, mida viimasel ajal lastekirjanduse hulgast lugenud olen. Nii nagu esimene osa, on ka teine osa väga hästi kirjutatud ja paeluv sõja ja pääsemise lugu.  Tänapäevases maailmas, kui igal pool räägivad uudised Ukraina sõjast, on vaja just sellist raamatut, mis on sõjavastane ja annaks lootust, et kõik saab korda. Raamat annab lootust just seetõttu, kuna see jutustab looduse ja inimese omavahelisest suhtest ja seotusest – neil on üksteist vaja. On kevad. Möödas on aasta sellest, kui Peter ja tema rebane Pax teineteist viimati nägid. Lahutamatust sõprusest on nüüd saanud üksteisest eraldatud elud. Raama...

Raamatu tegevus toimub glamuuri ja intriige täis 50-ndate Hollywoodis ning kaasajas. Autor on öelnud, et inspiratsiooni romaani kirjutamiseks sai ta mitmete näitlejate biograafiatest, kuid eriti Elizabeth Taylori armastust ja kirge täis elust. Peategelane Evelyn Hugo on Kuuba päritolu, vaesuses kasvanud ning filmimaailma tipus säranud 79-aastane, mitmeid kordi abielus olnud staar, kes otsustab anda noorele ajakirjanikule Monique Grantile ainulaadse võimaluse teda ajakirja "Vivanti" jaoks intervjueerida. Monique peab ennast küll heaks ajakirjanikuks, kuid isegi tema ülemus ei suuda mõista, miks Evelyn Hugo, kes on aastaid pressiga kõnelemast keeldunud, resoluutselt just Monique'i nõuab. Jumaliku Evelyn Hugo ja tema seitsme abikaasa skandaalne elu oleks tõeline tähelepanu äratav portreelugu, mis lennutaks ajakirja edetabelite tippudesse ning oleks karjäärihüppeks Monique'ile. Keelduda ei ole võimalik. Kuulsal filmistaaril on, aga tegelikult hoopis teised kavatsused ja...

Vahelduseks Austraalia maastikku ja inimeste käitu mismustreid.  Maakoha politseinik tunneb inimesi, “kellel on pikad näpud, maksmata trahvid või haige abikaasa”, talle nähtamatuteks jäävad aga korralikud. Ringi sõites hindab ta, kus võib tekkida ohtlikke olukordi, kuulab vihjeid ja hääletooni, et tulevasi korrarikkumisi ennetada, sest suure maa-ala peale on ta ihuüksi. Tänapäeva politseiniku raske elu: meeldida kahtlustavatele elanikele, igas olukorras seada esikohale protseduurireeglid, et hiljem keegi ei saaks kaebusi esitada, ülemustega läbi saada, kes kihutavad kaugelt kohale, vaatavad nagu lolli ja ei ütle aitähki, kui juhtum lahendatud. “Piki rattaroobastega sissesõiduteed taluni, tassike teed ja kaeraküpsis, ning siis, kui tal vedas, paar õndsat kilomeetrit asfalti või pakitud kruusa, enne kui järjekordne kõrvaltee ta järgmisesse kaugesse karjajaama viis. Veel üks tass teed ja jutuajamine kadunud, võib-olla varastatud lammastest, või salapärastest autotuledest öös või täisk...

Noor neiu Brooke unistab saada iluuisutajaks. Aga kõik ilus puruneb, kui perekonnas juhtub õnnetus. Brooke vend Jason tapab armupiinades oma sõbra. Seda õudust juhtub pealt nägema pere noorim laps Laura. Sõbrad ja tuttavad jätavad perekonna oma mures ja ahastuse üksinada. Külaelanikud väljendavad oma põlgust isegi tänaval.  Tüdrukud jäävad koduõppele, ema lastakse töölt lahti ja isa tõmbub endasse. Kodus vennast ei räägita, vanglas külastab Jasonit ainult ema ja Brooke. Isale ja Laurale tundub mõeldamatu külastada vanglat ja näha oma poega ja venda vangina. Õudusunenäod, mida Brooke pidevalt näeb, panevad teda siiski mõtlema, et midagi on selles loos teisiti. Keegi pereliikmetest ei suuda uskuda, et nende poeg ja vend on tapja. Perekonna tragöödiat suurendab veel Brooke tekkiv suhe tapetud sõbra vennaga. Kaks noort inimest üritavad arusaada, mis juhtus nende vendade vahel, kes olid parimad sõbrad. Lõpuks selgubki tõde, et Jason pussitaski oma sõbra surnuks ja ta on karistuse ära te...