Otse põhisisu juurde

Parimad raamatud 2014

Traditsiooniks on saanud, et aasta alguses palume raamatukogu töötajatel mõelda, millised olid nende parimad lugemiselamused möödunud aastal ilmunud raamatute seast ning mõne lausega ka kirjeldada, miks raamat meeldis ja meelde jäi.
Kui eelmisel aastal eristusid lemmikraamatud üsna selgelt, siis sel korral oli olukord vastupidine- raamatuid nimetati palju, kuid kordusid neist vaid üksikud. Sellest võib järeldada, et ilmus palju häid raamatuid ning oma maitsele sobiva peaks leidma igaüks!

Esikohta jäid jagama "New York" ja "Estonia inimesed: 20 aastat pärast laevahukku".

Edward Rutherfurd "New York"
"Tõeliselt suur (ka mahult) romaan New Yorgi ajaloost algusaegadest tänaseni, seda läbi rikaste ja vaeste, põliselanike ja immigrantide perekondade lugude. Lugemiseks mitte ainult ajaloohuvilisele."
"Hirmuäratava paksusega saaga, mis jälgib perekondade saatust New Yorgis alates linna tagasihoidliku alguse juurest väikese indiaani kalurikülana kuni 11.septembri terrorirünnakuteni."
"Ilukirjanduslikus vormis ajaloolistel faktidel põhinev läbilõige aastasadade lõikes hiigellinnast, selle asutamisest kuni tänapäevani, pakub huvi nii ajaloohuvilisele, kui ka lihtsalt põnev lugemine inimsaatustest."




Einar Ellermaa "Estonia inimesed: 20 aastat pärast laevahukku"
"Raamatus räägivad oma loo inimesed, kes katastroofist tahtejõu ja ime läbi eluga pääsesid ja kes oma lähedase või lähedased kaotasid. On ka ülevaade, mis tol ööl laevas ja laevaga juhtus, kuidas toimusid päästetööd, kuidas õnnetuse järel tegid oma tööd uurimiskomisjoni liikmed, politseiuurijad, psühholoogid ja vaimulikud. See ei ole lootusetuse, vaid edasielamise raamat."
"Laevahuku üle elanud reisijad meenutavad toonaseid kurbi sündmusi. Miks juhtus selline katastroof, kes oli süüdi – kõik see on siiani, vaatamata ametlikule versioonile, siiski endiselt küsitav."
"Lugesin raamatu ühe hingetõmbega poole peale ning siis avastasin, et suu oli lahti vajunud. Lugemine oli niivõrd õõvastav, just inimeste enda räägitud kogemused. Kasvõi seegi, et kogu sündmus toimus vaikuse saatel, keegi inimestest ei karjunud. Hiljem ostsin selle raamatu."

Rohkem kui korra mainiti ära ka järgmised raamatud:

Lionel Shriver "Suur vend"

"Raamat lähisuhete võlust ja valust, armastusest ja ülekaalust ning inimese päästmisest tema enese käest, raamatu lisaboonus huvitav lõpplahendus. Mõtlemapanev raamat inimloomusest."
"Vaimukas ja hoogne „Suur vend” kõneleb ülekaalulisusest – probleemist, mis on ühtaegu ühiskondlik ja piinavalt isiklik. Romaan küsib, kui palju oleme me nõus ohvriks tooma, et päästa mõnd pereliiget, ja kas üldse on võimalik lähedast inimest päästa tema enese käest?"

Raamatu "Suur vend" kohta on Anne kirjutanud ka soovituse, mis asub siin.

Vahur Kersna "Ei jäta elamata"
"Köidab imetlusväärse ja karismaatilise isiksuse aus ja hingesoojendav lugu ning oskus öelda väheste sõnadega palju."

Kristel Vilbaste "Jõhvikas"
"Vot see raamat oli nagu rusikas silmaauku. Enne teadsin jõhvikast ainult seda, et on väga hea maitsega, kuid tänu raamatule sain teada, et jõhvikaid on lausa mitukümmend erinevat sorti. Soos jõhvikaid korjates olen ikka tähele pannud et mõni mari on ümmargune nagu pall ja teine seal kõrval ovaalne, või hoopis tilgakujuline. Kunagi oli Eestis olnud täielik jõhvikapõud ja tänu sellele et oli inimesi, kes viitsisid rajada jõhvikaistandusi ja seejärel tasapisi jõhvikaid paljundama hakata on nüüd ka meie sood jõhvikaid täis." 


Gillian Flynn "Kadunud"
"Psühholoogiline põnevusromaan. Naine kaob oma viiendal pulma-aastapäeval. Abikaasa käitub kummaliselt, kuhjuvad valed ja temast saab peamine kahtlusalune. Kas nende abielu oli pilvitu, kas ollakse need, kes näikse? Mis selle kõige taga tegelikult on...? Tekitas põnevust nii kaasamõtlemiseks kui huvi teadasaamiseks, mis siis ikkagi juhtus. Romaani põhjal on valminud ka film."






Paullina Simons "Vaskratsanik" I ja II osa, "Tatjana ja Aleksander" I osa
"Liigutav lugu venelanna Tatjana ja ameerika noormehe Aleksandri armastusest Teise maailmasõja aegses Leningradis. Teine raamat keskendub Tatjana ja ta poja kohanemisele Ameerikas. Üks liin
räägib Aleksandri lapsepõlvest ja noorusest Ameerikas ja elust enne sõda Nõukogude Liidus koos vanematega."
"Kõik kolm raamatud on huvitavad, kergesti loetavad. Natuke ajaloolised, aga välismaa autori pilgu läbi nähtuna, ilukirjanduslik. Mõned faktid ajaloost on mulle nagu teistmoodi meelde jäänud (nõuka ajast). Raamat ajaviitelugemiseks, mitte väga ajaloo õpikuna võtta."

Jean-Claude Mourlevat "Ookeani kutse"
"Hästi omapärane lasteraamat, mille lugemist soovitan ka (või eriti) täiskasvanuile. Peategelaseks on 2-aastase kasvu üliterane ja tundliku meelega 10-aastane poiss, üks seitsmest vennast. Kõlab muinasjutuliselt, aga lugu on tänapäevaselt kõnekas. Ookeani ehk vabaduse kutse kannustab peategelast õhutama vendi umbse õhkkonnaga kodust põgenema. Tähelepanuväärne on vendade ühtehoidmine ja hoolivus sellel pingelisel põgenemisteekonnal. Autor loob mõjusaid pilte keskkonnast, inimestest ja sündmustest nappide vahenditega, erinevate tegelaste jutustuste kaudu. Sündmustik on põnev, lugu ise mõtlemapanev."
"Väikest kasvu tumm poiss äratab ühel ööl oma kuus venda ja koos võetakse ette teekond ookeani poole. Põgenetakse vägivaldsest kodust, teadmata, kui raskeks kujuneb nende teekond. Vendade vahel on palju armastust ja hoolimist, mis aitab neil raskusi trotsides eesmärgi poole liikuda. Vaheldumisi laseb kirjanik rääkida nii lastel kui sellel teekonnal poisse kohanud ja juhtumiga seotud täiskasvanutel. „Ookeani kutse” on Prantsuse lastekirjaniku Jean-Claude Mourlevati esimene eesti keelde tõlgitud raamat. Indrek Koff sai selle tõlke eest Paabeli Torni auhinna." 

Head lugemist!

Kommentaarid