Selgitasime sel aastal taas välja meie raamatukoguhoidjate meelest parimad lõppenud aasta raamatud (2011. aasta kokkuvõtet saab vaadata siit ja siit). Eelmise aastaga võrreldes oli nimekiri tunduvalt pikem ja kirjum ning nii selgelt eristuvaid lemmikuid, kui eelmisel aastal, ei olnud. Eks näitab ju see, et häid raamatuid ilmub palju ning igale maitsele leidub midagi.
Siiski saab välja tuua kolm võrdselt kõige rohkem hääli saanud raamatut:
Sofi Oksanen "Kui tuvid kadusid"
E. Donoghue "Tuba"
S. J. Watson "Ei. Tohi. Magama. Jääda"
"Kauaoodatud nö ajalootriloogia raamat. Ei pidanud pettuma. Stiililt täiesti oksanenlik. Lugemine nõudis kaasamõtlemist ja keskendumist. See raamat kuulub nende hulka, mille mõjutusi saab kogeda oma meeltes ja mõtetes veel kaua pärast lugemist."
""Kui tuvid kadusid" lugema peab hoolega, ei saa väga raamatukogulikku lugemist teha. Pani ka uuesti Puhastuse" peale mõtlema, kuidagi julmad inimesed mõlemas raamatus. Võib olla natuke ka teisest vaatenurgast vaadatuna kirjutatud, kui seni meie autorite sama teema."
"Kindlasti üks parimaid lugemiselamusi möödunud aastal – ei olnud küll lihtne lugeda ning õnnelikust lõpust oli asi väga kaugel, kuid üks neist raamatutest, mis ka peale sulgemist veel tükil ajal enda peale mõtlema sunnib."
PS. Sel raamatul on Eestis (ilmselt) esmaskordsena oma kodulehekülg, mis avab paljuski romaani tausta ja tagamaid ning nii romaani lugenud kui ka alles lugemist plaaniv huviline leiav sealt vastuse mitmetele küsimustele.

"Raamat, mis jõudis raamatukokku 2011. aasta detsembri lõpus on minu jaoks 2012. aasta lugemine.
Nii palju on sellest raamatust kirjutatud, et ei hakka kordama. Kui lugeda, siis külmaks ei jäta vast kedagi, piisavalt hilisemat mõtlemisainet. Raamatut iseloomustaksin nii - tugevad tunded, soojus, põnevus. Kuidas sellises olukorras jääda inimeseks ja säilitada mõistus ja elutahe? Kuidas peale sellist katsumust hakkama saada normaalses ühiskonnas? Kas ühiskond on valmis vastu võtma inimesi, kes on haiget saanud ja kellel puudub tavaelu kogemus?"

Raamatu kohta arvati, et teema uudsus tegi raamatu eriti põnevaks ning samuti pani raamat mõtlema, et me keegi ei tea, mis võib meid elus ees
oodata.
Kommentaarid
Postita kommentaar