Selgitasime sel aastal taas välja meie raamatukoguhoidjate meelest parimad lõppenud aasta raamatud (2011. aasta kokkuvõtet saab vaadata siit ja siit). Eelmise aastaga võrreldes oli nimekiri tunduvalt pikem ja kirjum ning nii selgelt eristuvaid lemmikuid, kui eelmisel aastal, ei olnud. Eks näitab ju see, et häid raamatuid ilmub palju ning igale maitsele leidub midagi.
Siiski saab välja tuua kolm võrdselt kõige rohkem hääli saanud raamatut:
Sofi Oksanen "Kui tuvid kadusid"
E. Donoghue "Tuba"
S. J. Watson "Ei. Tohi. Magama. Jääda"
Sofi Oksanen "Kui tuvid kadusid" ilmus küll aasta lõpul, kuid kiired raamatukoguhoidjad said selle läbi loetud veel enne, kui raamat laenutusse jõudis ning raamatu kohta arvati muuhulgas:
"Kauaoodatud nö ajalootriloogia raamat. Ei pidanud pettuma. Stiililt täiesti oksanenlik. Lugemine nõudis kaasamõtlemist ja keskendumist. See raamat kuulub nende hulka, mille mõjutusi saab kogeda oma meeltes ja mõtetes veel kaua pärast lugemist."
""Kui tuvid kadusid" lugema peab hoolega, ei saa väga raamatukogulikku lugemist teha. Pani ka uuesti Puhastuse" peale mõtlema, kuidagi julmad inimesed mõlemas raamatus. Võib olla natuke ka teisest vaatenurgast vaadatuna kirjutatud, kui seni meie autorite sama teema."
"Kindlasti üks parimaid lugemiselamusi möödunud aastal – ei olnud küll lihtne lugeda ning õnnelikust lõpust oli asi väga kaugel, kuid üks neist raamatutest, mis ka peale sulgemist veel tükil ajal enda peale mõtlema sunnib."
PS. Sel raamatul on Eestis (ilmselt) esmaskordsena oma kodulehekülg, mis avab paljuski romaani tausta ja tagamaid ning nii romaani lugenud kui ka alles lugemist plaaniv huviline leiav sealt vastuse mitmetele küsimustele.
Emma Donoghue "Tuba" ilmus tegelikult küll 2011. aasta lõpul, kuid kuna see jõudis raamatukokku 2012. aasta algul, siis kajastub see ka siin tabelis. Raamatust on ka blogis varem juttu olnud küll ka siin, kuid lisaks arvati sellest muulhulgas:
"Raamat, mis jõudis raamatukokku 2011. aasta detsembri lõpus on minu jaoks 2012. aasta lugemine.
Nii palju on sellest raamatust kirjutatud, et ei hakka kordama. Kui lugeda, siis külmaks ei jäta vast kedagi, piisavalt hilisemat mõtlemisainet. Raamatut iseloomustaksin nii - tugevad tunded, soojus, põnevus. Kuidas sellises olukorras jääda inimeseks ja säilitada mõistus ja elutahe? Kuidas peale sellist katsumust hakkama saada normaalses ühiskonnas? Kas ühiskond on valmis vastu võtma inimesi, kes on haiget saanud ja kellel puudub tavaelu kogemus?"
S.J. Watsoni "Ei. Tohi. Magama.
Jääda" ilmus nagu "Tubagi" Areeni Bestselleri sarjas. Pingeline põnevusromaan jutustab naisest, kes kannatades raskekujulise amneesia all ei
tunne hommikuti ärgates ära teda ümbritsevaid
inimesi ega keskkonda. Oma elu riismetest kinni hoidmiseks peab ta päevikut,
mille lugemisega ta iga päeva alustab ning mille abil hakkab ta ajapikku aimama
tegelikkuse varjus peituvat kohutavat tõde.
Raamatu kohta arvati, et teema uudsus tegi raamatu eriti põnevaks ning samuti pani raamat mõtlema, et me keegi ei tea, mis võib meid elus ees
oodata.
Kommentaarid
Postita kommentaar