Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva september, 2012 postitused

Guillaume Musso "Ingli kutse"

Romaan, mis algselt tundub romantilise komöödiana kuid millest peagi saab täismõõduline triller. Mees, naine ja kaks mobiiltelefoni - sellest saab alguse põnev ja ootamatute käänakutega lugu. Raamat algab mõtisklusega, millist rolli mängivad mobiiltelefonid meie elus ja kui palju nad meie elu määravad. Eriti veel siis, kui sinna sisse on salvestatud palju isiklikku ja vahest ka saatuslikku informatsiooni ning kui see satub võõrastesse kätesse.
Kõik algab New Yorgi Kennedy lennuvälja söögikohas, mille ootesaalis põrkavad kokku mees ja naine. Laialipillatud isiklikud asjad, veidi karjumist üksteise peale, ja siis läheb kumbki oma suunas. Nad pole kunagi varem kohtunud ja poleks ka pidanud kunagi uuesti kohtuma. Korjates kokku oma põrandale pillatud asju, läksid nende mobiiltelefonid vahetusse. Seda viga märgates olid nad teineteisest juba 10 000 kilomeetri kaugusel: Madelaine on Pariisis lilleseadja ja Jonathan peab San Franciscos restorani. Ei lähe kaua aega kui nad annavad järele kius…

Mait Vaik "Kõigil on alati õigus"

Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head...

Neid ridu lugedes meenub paljudele kindlasti midagi. Nagu ka neid:
Ammu tahaks magada. Öö ei lase magada. Pimeduse kardinad küll tõmmatud on ette...

Või neid:
Isa tuli koju – isa käed on külmad.
Isa tuli koju – isa ja ta hing.
Isa tuli koju – ja ta kurvad silmad.
Isa tuli koju – ja ta suitsuving...

Üks, mis kindlasti nende sõnade taustal peas helisema hakkab, on üks tuttav viisijupike. Ja kõigil neil on sama autor – Mait Vaik.

"Kõigil on alati õigus" on Mait Vaigu esmakogu, mis sisaldab luuletusi aastaist 1988-2012.

"Vennaskonna, Sõpruse Puiestee ja teiste klassikute austajad ei tohi Vaigu raamatust mööda vaadata. Raamatus avaldatud tekste on bändidest kasutanud Metro Luminal, Vennaskond, Kosmikud, The Tuberkuloited, Unenäopüüdjad ja Sõpruse Puiestee. Kuidas eristada lauluteksti ja luuletust, ei tasu siinkohal lahkama hakata. Igatahes on Vaik juba ammu enne oma raamatu ilmumist olnud autor, kelle tekstid resoneerivad rohu…

Irène Némirovsky "Prantsuse süit"

Juudi päritolu prantsuse kirjandusklassiku Irène Némirovsky "Prantsuse süit" on üks esimesi ilukirjanduslikke teoseid Teisest maailmasõjast.
Tähelepanuväärne ei ole aga mitte ainult raamat, vaid ka autori elukäik ning traagiline saatus. 11. veebruaril 1903 Kiievis pankuri perre sündinud Irène Némirovsky oli lapsepõlves õnnetu laps, otsides pelgupaika kirjandusest. Ta hakkas kirjutama juba neljateistkümneaastaselt, leides kirjutamisest lohutust üksindusele. Pärast kolimist Kiievist Petrogradi ning seejärel Moskvasse, saabus tema perekond 1919. aastal Pariisi, kus ta ka abiellub ning saab kaks last. Hoolimata oma tuntusest (1929. aastal ilmunud "David Golder" toob talle kiiresti kuulsuse) ning usuvahetusest ei õnnestu Irène Némirovskyl saada Prantsuse kodakondsust ning vahetult enne Teise maailmasõja puhkemist 1939. aasta 1. septembril põgenes ta koos abikaasa ning tütardega Pariisist külasse nimega Issy-l’Évêque.

Issy-l’Évêques kirjutas Némirovsky "Prantsuse…

Hanna Miller "100 põhjust minna Belgiasse. Mitte ainult šokolaadist"

"Ärge imestage, see on Belgia!" - Sellist lauset kuulis raamatu autor kohe mitmel korral pärast Belgiasse saabumist, pealegi kohalikke endi käest.

Belglast kui rahvust pole üldse olemas - on Belgia kodanikud, keda nimetatakse belglasteks ja kodumaaarmastus, mis väljendub kleebistes autodel "Ära puutu minu maad!". See riik suudab ka üle aasta ilma valitsuseta rahulikult toimida. Siin räägitakse kõikmõeldavaid keeli ja kogu selles keelte virvarris peab teadma, et igal kohal, ka tänavatel, on kaks, kui mitte kolm eri versiooni. Ei saa mainimata jätta ka üht autorit eriti jahmatanud nähtust - meeste pissuaarid keset kõnniteed ja lageda taeva all. Brugges on selline otse kiriku sissepääsu kõrval. Need on mõned paljudest veidrustest.

On uskumatu, kui palju maailmakuulsusi ja leiutisi on pärit sellelt väikeselt maalt. Näiteks rulluiskude leiutamist seostatakse belglase Merlini nimega. Ja kes meist ei teaks Georges Simenoni loodud detektiivi Maigret, kes on ju belglane.

B…

Ketil Bjornstad "Muusikale"

Minategelane on 16-aastane Aksel, kes elab koos ema, isa ja temast 2 aastat vanema õe Cathrinega. Romaan algab Akseli ema traagilise uppumisega. Toimub väljasõit mere äärde, ema läheb ujuma ja vool kisub ta kosest alla. Aksel oli emaga väga lähedane.

"Ja veel praegu, nii palju aastaid hiljem, kui ma kõike seda kirjutan, seisaksin nagu selsamal kohal silla all kõrkjate vahel ja näen, et ema viipab, et ta viipab mulle igavesti."

Elu aga läheb edasi. Aksel on andekas klaverimängija. Ta harjutab kodus palju ja keskendub noorte pianistide konkursile, hakkab koolist poppi tegema ja lõpuks jätab kooli hoopis pooleli. Konkursi võidab aga Anja Skoog - tüdruk, kes elab läheduses ja kellesse Aksel on armunud. See on kaunis ja müstiline armastus kahe noore ja andeka kunstniku vahel. Aksel suubub klaverimängu, kuna mõistab, et see ongi ta saatus. "Kõige tähtsam on mitte kunagi ükskõikne olla. Isegi kui sa harjutad, pead sa mängima nii, nagu oleks iga stroof, iga klahvilöök viimane,…

Jennifer S. Holland "Ebatavaline sõprus: 47 erakordset lugu loomariigist"

AS Ajakirjade Kirjastus 2012
Jennifer S. Holland on teadus- ja looduskirjanik, kes töötab praegu ajakirja National Geographic vanemtoimetajana.
Raamatus "Ebatavaline sõprus" on kirja pandud arvukalt lugusid erinevatest liikidest loomadest-lindudest, kes on loonud omavahel sõprussideme. Raamat sisaldab rohkelt fotosid.
Jennifer S. Holland on kirjutanud raamatu järelsõnas: "Siiski on see raamat loodedavasti veennud mõnda skeptikut, et emotsioonid ja empaatia ning rõõm ja pettumus ei kuulu ainult inimkogemuste valdkonda. Nende lugude kogumine avas mu silmad sellele, kui sageli võivad loomad meid üllatada oma hoolivusega. Kui hakkas levima kuuldus, et kogun lugusid liikidevahelistest suhetest, saabus mulle iga päev uusi pilte ja jutustusi - palju rohkem, kui mul oli võimalik kasutada..."
Jenniferile saadeti kirju üle maailma: Lõuna-Aafrikast, Saksamaalt, Ameerikast, Inglismalt, Indiast (leopardi ja lehma sõprus), Hiinast (makaak ja tuvi), Antarktikast (fotograaf ja m…

Semen Altov "Sõnamäng"

Tuntud vene humoristi Semen Altovi kogumiku "Sõnamäng" ("Игра слов") on eesti keelde tõlkinud humorist Priit Aimla.

Semen Altov sündis 1945. aastal ja elab praegu Peterburis. Humoreske on ta kirjutanud üle kolmekümne aasta ning Venemaal on ta väga tuntud ja armastatud estraadikunstnik ning literaat.

Priit Aimla on kirjutanud humoreske, näidendeid, libretosid, laulusõnu; samuti töötas ta palju aastaid tõlkijana huumoriajakirjas "Pikker".
"Sõnamäng" on kakskeele: humoreskid on nii venekeelsed kui eestikeelsed, seega saab raamatut hea huumori nautimise kõrval kasutada ka keeleõppeks.

Kahjuks segavad hea huumori nautimist ohtrad kirjavead eestikeelses osas (lugesin vaid eestikeelset osa, sest vene keel ei ole mul kuigi tugev), kuigi raamatul on tiitellehe pöördel kenasti korrektor ära mainitud.

Soovitab Kaili