Otse põhisisu juurde

Postitused

Lonely Planet “LONELY PLANETI 500 PARIMAT SIHTKOHTA: EDETABELIJÄRJESTUSES MAAKERA KAUNIMAD PAIGAD, KUHU REISIDA”

Kirjastuse Lonely Planet meeskond on kokku pannud oma reisijuhtide “kõige- kõige” põhjal toreda kogumiku maailma parimatest reisisihtkohtadest. Raamatusse on koondatud rohkelt infot linnade, ehitiste ja looduslike vaatamisväärsuste kohta. Ära on märgitud ka Tallinna vanalinn! Lisaks paikade tutvustusele, sisaldab kogumik hulgaliselt praktilisi nõuandeid, kuidas ja millal antud sihtkohta reisida, millised on parimad peatumiskohad ja pakub ohutusalaseid soovitusi. Suurepärased fotod muudavad raamatu eriti köitvaks inspiratsiooniallikaks igale reisihuvilisele. “Kui kõik hääled olid kokku loetud, siis selgus, et 500 parima reisisihtkoha võitja edestas teisi ülekaalukalt. ……. sai 36 protsenti rohkem hääli, kui tihedas rebimises teiseks ja kolmandaks platseerunud paigad”.


Reet Truuväärt “Muistne käsitöö: õpik-käsiraamat kutsekoolidele”

Algselt kooliõpikuna mõeldud kogumik on vahva ajaloolis- kultuuriline vaade eestlaste minevikku. Raamat annab hea ülevaate eestlaste paiknemisest, eluviisist, kommetest ja usundist 11.-13. sajandil. Põhjalikult on käsitletud meie esivanemate kui loodusrahva oskust töödelda ja kasutada looduslikke materjale. Seda raamatut soovitan lugeda igal ajaloo- ja käsitööhuvilisel inimesel olenemata vanusest. Aga eriti soovitan seda käsiraamatut lugeda käsitööhuvilisel, kel plaanis midagi esiisadeaegset oma kätega valmis teha. Puutööd tutvustavas peatükis õpetatakse punuma tohust toosi, valmistama puulusikat, kedervart ning tohust või õlest sõrmust. Tekstiilitöödest saab õppida taimedega värvimist, kõlavöö kudumist, paelte punumist ja nõeltehnikat. Eraldi käsitlemist leiavad nahast, luust ja sarvest tooted ning ka nahkade parkimine on lahti räägitud. Kirjeldatud on savinõu valmistamist muistsel viisil. Eriti vahva on peatükk muinasaja lõpu rõivastusest koos särgi, jalatsite ja kapuutsi valmist…

PARIMAD RAAMATUD 2019 : TEATMEKIRJANDUS

TEATMEKIRJANDUS Taetmeraamatutest osutus tänavu populaarseimaks Einar Ellermaa poolt kokku pandud elulooraamat „Baruto. Rääkimata lood”. Raamatut lugema innustas kindlasti meie raamatukogus toimunud kohtumisõhtu päevakangelase endaga.


Einar Ellermaa, Inge Pitsner “Baruto. Rääkimata lood”
Lihtsa maapoisi Kaido Höövelsoni sumomaadlejaks saamise lugu aga mitte ainult... See lugu räägib mehest, kes tegi väikse Eesti kuulsaks.
Hästi, lihtsalt kirjutatud, vahepaladeks toodud Kaido enda kommentaarid, kirjad. 
Teine soovitus. Ladusalt kirjutatud lugu lihtsa Laekvere maapoisi  Kaido Höövelsoni karmist teekonnast sumomaadluse absoluutsesse tippu. Eriti aukartust äratav on see, tema unistus sai teoks tänu tohutule tahtejõule ja töövõimele, trotsides sumoklubi ränka süsteemi ja klubiomaniku naise kiusu. Imetlusväärne on seegi, et olles üks kuulsamaid eestlasi maailmas, on ta jäänud ikka sama siiraks ja lihtsaks. 
Veel üks arvamus. Arvan, et ei ole Eestis inimest kes ei teaks, kes on Baruto. Raamat …

Saroo Brierley "Lõvi: pikk kodutee"

Tundub, et Indiast pärit inimeste lood, mis raamatusse või kinolinale jõuavad on nii raputavalt teistsugused, et neid on lausa võimatu tõelisteks pidada.  Kes ei mäletaks Swarup Vikase "Rentslimiljonäri"? Ka selle tõestisündinud loo põhjal lavastati  film "Lion", kus peaosalistena Dev Patell ja Nicole Kidman.  India keskosas elas 5-aastane Sheru oma ema, õe ning vendadega. Sheru tähendab hindi keeles lõvi. Tema isa jättis perekonna julmalt maha, kui otsustas teise naise võtta. Saroo kirjeldab oma lapsepõlve õnnelikuna, mis sellest, et nälg oli nende igapäevane kaaslane ning kerjamine, toidu otsimine ja töötamine olid laste jaoks lihtsalt tavalise elu osad. Ühel sellisel retkel ootab Saroo rongijaamas kannatlikult oma venda Guddut. Tema ise jääb, aga kogemata rongis tukkuma ja sõidab jänesena 1800 km kaugusele Kalkuttasse. Instinktide ja hea õnne najal suudab ta siiski Kalkutta ohtlikel tänavatel hakkama saada, mil ametivõimud ta leiavad ning Saroo viiakse orbudeko…

Evelin Täht “TÄHELEND ; JÜRI TÄHT ; MEES ROHELISEST RAAMATUST”

Kõigepealt nägin režissöör Peter Farrelly filmi “Roheline raamat”, mis on võitnud parima filmi, parima originaalstsenaariumi ja parima meesnäitleja Oscari. Film räägib maailmakuulsast mustanahalisest ameerika pianistist Don Shirley`st ja tema triost. Don Shirley nimetas oma triot “american music” trioks, leiutades oma stiili, kus olid segunenud nii jazz, blues, klassikaline muusika kui ka spirituaalne muusika ja pop. Filmis on Shirley trios tegutsev tšellomängija Oleg ning alles hiljem sain teada, et muusiku prototüüp on eestlasest tšellist Jüri Täht. Jüri Tähega filmitegijad kontakti ei otsinud ja tema sai filmi näha ja hinnata juba valmiskujul. Kuna teisi muusikuid enam elus ei ole, ei tulnud filmitegijad ilmselt selle pealegi, et 1930. aastal sündinud Jüri Tähte esilinastusele saaks kutsuda. Mees väidab, et päris kindlasti ei ole see dokumentaalfilm ning ekraanil näeb mõndagi, mida päriselus ei juhtunud. Võib- olla sai just “Roheline raamat” ajendiks, miks vanahärra otsustas oma lo…

PARIMAD RAAMATUD 2019 : LASTE- JA NOORTEKIRJANDUS

LASTE- JA NOORTEKIRJANDUSLasteraamatutest on tänavused lemmikud Ilmar Tomuski „Väike Vunts” ja Jaanus Vaiksoo ’’King nr 39’’
Ilmar Tomusk „Väike Vunts”
Väike kassipoeg Vunts avastab, et on äkki üksinda maailma jäänud. Ei ole enam sooje käsi, mis paitasid ja talle piima kallasid kausikesse ja külm tuba ning tühi kõhuke sunnivad väikest Vuntsi julgust kokku kraapima ja välja kõledat maailma avastama minema. Sooja saada ja süüa ju tahaks. Väljas õuemaailmas ootavad aga kassikest ees seiklused ja kohtumised uute ja hirmutavate olenditega. Kas väike kassike saab lõpuks sooja ja süüa? Kas selgest taevast võib väikseid kasse sadada? Kas väikeste tüdrukute südamesoovid täituvad? Väga ilusad pildid joonistas Catherine Zarip Ilmar Tomuski armsale loole hüljatud kassipojast. Teine soovitus Ilmar Tomuski raamatule. Südamlik lugu loomasõbrale hädasolija aitamisest ja suurte soovide täitumisest. Kassipoeg  jääb üksi, kuna tema vanas eas peremees viiakse ära ning ta peab endale uue kodu leidma. Oma…

Ulla Sainio „Karu ja rebane teel põhjamaale”

Kaunite piltidega ja värvidega raamat. Peategelaseks on karu, kes on kurb, kuna talvel sajab ainult vihma ja ei ole enam lund ega jääd. Seetõttu otsustavad nad koos sõbra rebasega minna põhjamaale. Teel kaugele põhja ühineb nendega ka teisi lumest puudust tundvaid loomi, sealhulgas siil, kes leiab, et „See aasta on magamiseks liiga soe.” Lõpuks nad jõuavadki põhjamaale, kus kohtavad jäärebast ja teisi loomi ning on õnnelikud ja mängivad lumega. Karu on samuti rahul, kuid avaldab samas ka arvamust, et „talv ei tähenda ainult lustimist. Mõnel meist on talve vaja, et ellu jääda...”