Otse põhisisu juurde

Postitused

PARIMAD RAAMATUD 2018: EESTI ILUKIRJANDUS

Mullused parimad raamatud on raamatukogutöötajate poolt välja valitud. Traditsiooni järgides jagame lugemiselamusi meie lugemispäevikus. Tänavu ei saa välja tuua ülekaalukaid lemmikuid. Lugemisvara ilmub palju ja kõige soovitu lugemiseks napib aega. Tihtilugu ärgitab mõnda raamatut kätte haarama just blogist loetud kolleegi soovitus.
Eesti autorite raamatuid tutvustasime blogis läbi aasta varasemast enam. Seetõttu on möödunud aastale tagasivaatavalt nende valik veidi  tagasihoidlikum.
EESTI ILUKIRJANDUS

Triinu Viilukas „Minu Viin”
Kui keegi soovib Viini külastada või sinna lausa kolida, siis leiab raamatust palju näpunäiteid. Minule oli see nostalgiline lugemine, kuna 10 aastat tagasi sai seal peaaegu aasta aega elatud. Huvitav oli lugeda autori kohanemisest uues riigis, austerlaste eripäradest ja kultuuridevahelistest erinevustest. Natuke oli kirjas ka viinlaste suhtumisest välismaalastesse, mis alati ei olnud kõige positiivsem. Mulle oli see üllatav, kuna 10 aastat tagasi ma seda …

Rasso Knoller. "Põhjamaad : ühe regiooni portree"

Raamat räägib Põhjamaade (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Gröönimaa, Ahvenamaa ja Fääri saarte) inimestest, aga meie, eestlased, loeme ju end ka kuuluvaks põhjamaalaste hulka, ja selles raamatus tunneme ära ka iseendid. Väga paljus on sakslasest autori tähelepanekud nende maade inimestest ja elu-olust sarnased meie olemuse ja käitumisega. Aga samas on ka palju sellist, mida avastada. Tore, mõnus, humoorikas raamat.

Erling Kagge “Vaikus müraajastul”

Imestlus.
Elamustevaesus.
Dopamiinitsükkel.
Vaikus on uus luksus.
Igavlematu (unborable).
Vaikus on tasuta elamus.
Luksus on olla kättesaamatu.
Vaikus on alahinnatud luksus.
Kogu-aeg-sisse-lülitatud-olek.
Aju normaalne seisund on kaos.
Hirm enda parema tundmaõppimise ees.
Eesmärk on olla hõivatud ja tõhus. See on idiootlik.
Uus oopiumisõda (äpitootjate äristrateegiaks sõltuvus).
Kõige olulisem raamat, mida lugeda, on raamat sinust endast.
FOMO, fear of missing out – hirm millestki ilma jääda või hirm mõnd olulist hetke maha magada.




Jah, soovitan seda lugeda küll.

P.Z.Reizin "Õ.N.N."

Digitaalajastu romantiline ulmepõnevik tundub väga omamoodi žanr. Ometigi on tegemist humoorika ja põneva looga, mis läheneb tehisintellekti teemale veidi ebatraditsiooniliselt ega sobigi võibolla tõsimeelsele ulmekasõbrale. Jen on Inglismaal elav endine ajakirjanik, kes tööle võetud projekti juurde, kus ta arutleb ja räägib Aideni nimelise tehisintellektiga, et see õpiks inimestega suhtlema. Jen on alles hiljuti ootamatult lahku läinud oma kaaslasest ning tunneb ennast veidi hüljatuna ja kurvana. Jenil pole, aga õrna aimugi, et Aiden on tema elus tunduvalt rohkem kohal, kui vaid tööasjus. Nimelt otsustab tehisintellekt temale teadaolevate algoritmide aluse otsida Jenile ideaalselt sobiv paariline ja muidugi veidi õpetada naise endist elukaaslast Matti. Samas firmas loodud teinegi tehisintellekt Aisling, kes samuti vabalt internetiavarustes kolab, jälgib innukalt enda sümpaatiat eemalt, kelleks on 44-aastane Tom Connecticutis Ameerikas. Varem edukalt reklaaminduses tegutsenud Tom ela…

Fredrik Backman "Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust"

Pole ammu midagi nii mõnusat lugenud. Raamat on kirjutatud sama humoorikalt, kui autori eelmine romaan „Mees nimega Ove“, kuid ka seekord pole tegu kaugeltki mitte naljalooga. Raamat räägib 7-aastasest Elsast, kel on oma vanaemaga eriline suhe. Eriline juba seetõttu, et nad mõlemad on ühed erilised kujud. Elsa on oma vanuse kohta erakordselt nutikas – „oma vanuse kohta küps“, nagu ütlevad täiskasvanud, kellele ta oma targutustega „hullult närvidele käib“. Vanaema aga oli mässumeelne naine, kes julges järgida oma kutsumust ning tegi elus valikuid, mis kõigi „normaalsete ja korralike“ inimeste arvates olid hullud ja kohatud, sest ta oli ju naine, ema jne. jne. Nii tekib nende kahe vahel eriline side koos oma salakeele ja muinasjuttudega.  Ühel päeval aga vanaema sureb. Elsa satub olukorda, kus tal tuleb hakata edastama arvukaid vanaemapoolseid vabanduskirju majanaabritele. Selle käigus õpib Elsa tundma majaelanikke, avastab nendevahelisi seoseid ning saab teada nii mõndagi uut oma vana…

Kersti Kivirüüt "Värav"

"Värav" on täiesti eesti oma kodumaine koolja/zombi õuduslugu. Tegevus toimub Peipsi lähedal asuvas väikeses maalilises Meerapalu külakeses. Unisel pisikülal on aga täiesti oma sajandeid vana õudne saladus - pimeduse saabudes avaneb küla lähedal raske roostes hingedega raudvärav, õhk muutub ootamatult külmaks ja veider udu roomab metsa alt küla poole ning ringi hakkavad liikuma kooljad/zombid. Külarahvas varjab ennast majades, sest kelle zombid kätte saavad, viivad kaasa ja elavast hingest saab zombiarmee uus liige. Lugu saab alguse, kui kaduma läheb pealinna peaspetsialist ja asja hakkavad uurima värvikad tegelased piirivalvur Andres ja pisikese viinaveaga kohalik võmm Virve. Tihe tegevusliin ja palju humoorikaid kirjeldusi. Lisaks ajalooline lähenemine kooljaprobleemile ja kristliku mütoloogiaga seotud lõpp. Raamat, mida ei ole piinlik lugeda, kõik on ladus ja kaasakiskuv ja väga vaimukas. Ei ole mõeldud ainult ulme/fantaasia/õudukafännidele, vaid on mõnus lugemine kõigil…

Jüri Kolk "Esimene malbe päev sel aastal"

Vahel on vähe aega ja tahaks ometi midagi lugeda või jälle enne magamaminekut millegi üle mõtiskleda, et tuleks hea uni: sellisel juhul on selle kogu erineva pikkusega novellid just parajad. No näiteks hakkad hommikul uksest välja astuma, on veel minut aega ja loed siis miniatuuri “Kelluke”: “Panin endale kellukese külge. See heliseb kui ma liigutan. Helina järgi saan teada, kus ma olen.”- ja ongi hea tuju tööle lipata. Või “Rantjee elu”: “Rantjee, nagu te kindlasti teate, peab tõusma enne kukke ja koitu. Kui emb-kumb, kas kukk või koit, söandab ennast enne rantjeed üles ajada, siis selliseks puhuks tunneb rantjee vajalikke inimesi. Rantjee helistab vajalikele inimestele, ehk teeb koguni põgusa visiidi, ja kukk või koit (kumb iganes oli antud konkreetsel juhul patune) peab oma etteruttamist kibedasti kahetsema. Esimesena tõuseb ikkagi rantjee, nii need asjad käivad. Erinevalt kukest ei hakka rantjee kisendama, et ta on nüüd ärkvel, tõusku ka kõik teised. Erinevalt koidust ei hakka ra…