Lugemispäevik

  V äga südamlik ja armas raamat. Sentarõ töötab pagaritöökojas, kus ta valmistab jaapani armastatud maiust dorayakit. Dorayaki koosneb kahest pannkoogist, mille vahel on punastest ubadest keedetud kaste. Siit ka raamatu pealkiri – oamoos. See on nimelt väga tähtis, kui hea moos täidiseks pannakse. Sentarõle pakub oma abi moondunud sõrmedega eakas naine Tokue, kes teeb imehead oamoosi. Sentarõ algsest vastuseisust hoolimata asub naine tööle ja  kahe väga erineva inimese vahel sugeneb sõprus, mis pannakse proovile, kui naise minevikust paljastub sünge saladus. Durian Sukegawa on jaapani kirjanik, luuletaja ja laulja. Ta on üsna viljakas autor ja pälvinud oma teoste eest mitmeid auhindu. Eesti keeles seni ainsana ilmunud "Oamoos".  Raamat ilmunud Postimehe kirjastuses, 2024

Hiljuti oli mul võimalus käia Austrias matkareisil. Minu ootused olid kõrged, kuna lootsin viibida kaunitel alpiaasadel ja jalutada külakestes mäenõlvadel. Reisi elamuseks pidid saama gondliga mäkketõusud koos hingematvate vaadetega. Ootasin väga. Need, kes on Austrias või mujal Alpi riikides käinud teavad, millest ma räägin, kuid mis seos on sellel kirjeldusel mu raamatututvustusega? Ma nimelt otsisin enne reisi mõnda raamatut, mille oleks kirjutanud Austria kirjanik. Pisuke andmebaasis tuhnimine tõi minuni raamatu “Kogu elu”. Etteruttavalt võin öelda, et see raamat oli nagu kirss tordil ja täiendas meeldivalt minu tutvust Austria Alpidega. Mul oli tunne, nagu tunneksin ma juba selle asukoha iseloomu ja saladusi. Võib kahtlemata öelda, et raamatul on kaks peategelast: Andreas Egger ja Alpid. Egger sündis paar aastat enne 20. sajandi saabumist. Tema lapsepõlv ühes üksildases mägikülas oli raske. Noorukina keeras ta selja oma julmale kasuperele. Siiski oli raske talutöö kujundanud nooru

  Selline raamat! On see nüüd lasteraamat või naljalugu?  "Siili igatsus" on Toon Tellegeni inimlik ja mõtisklema panev lugu üksindusest ja sõpruse otsingutest. Seltsitu siil otsustab kutsuda külla kõik oma sõbrad, kuid kardab, et kohtumine võib muutuda kaoseks. Siil seisab dilemma ees: kas jääda üksi või riskida ootamatustega. Toon Tellegen on tunnustatud Hollandi kirjanik, kelle loomingut iseloomustab absurdimaiguline huumor ja sügavad eksistentsiaalsed küsimused. Tema teosed on võitnud mitmeid auhindu ja leidnud lugejaid üle kogu maailma. Tellegeni loomalood, mis said alguse tema lastele jutustatud unejuttudest, on armastatud nii täiskasvanute kui laste seas. “Siili igatsus” pakub liigutavat lugemist ning äratab mõtlema. Kõik, kes on kunagi oma mõtetes üksinda olnud, leiavad sellest raamatust tuttavaid olukordi. Augustikuu õhtud on mõnusalt sumedad, justkui loodud selle raamatu lugemiseks. Kirjastus Varrak, 2024

Käitumisteadlase ja Colorado Boulderi ülikooli ärikooli professori Peter McGraw raamatu puhul köitis juba pealkiri ning tekkis huvi, mida tähendab tähepanuväärne elu ning milliseid soovitusi selle loomiseks antakse. Esmapilgul tundus, et tegemist on järjekordse eneseabi õpikuga üksikutele ja vallalisetele, kuid lugedes selgus, et päris nii see siiski ei ole. Kui enamus vallalistele mõeldud raamatud keskenduvad partneri leidmise või olukorraga leppimise meetoditele, siis siin toob autor esile vallalise elu positiivsed aspektid. McGraw ütleb, et üksindus ei tähenda ainult üksiolemisega hakkama saamist, vaid sellega kaasnevat uskumatut vabadust ja lõpututuid võimalusi ning elu on alati rikkam kui oled ise selle kangelane. Raamat algab intrigeerivalt, autor kirjeldab oma poissmeesteõhtut, mille ta 34- aastaselt endale korraldas. Kõik oli nagu sel puhul kombeks: kutsutud olid sõbrad, kõlistati klaase, peeti kõnesid, kuid samas nendib autor, et tal ei olnud plaaniski mingit abielu sõlmida ni

Kurb ja metsik lugu seitsmest õest, karuküti tütardest, kes elasid väljaspool tsivilisatsiooni, inimestest eemal rabakolkas. Lähimasse linna oli umbkaudu 150 kilomeetrit ja seda maad sinna ja tagasi kõmpisid tüdrukud jalgsi.  Autor on saanud inspiratsiooni Aleksis Kivi "Seitsmest vennast". See on lugu kurbusest ja üksindusest, õdedevahelisest pidevast mööduvõtmisest ja rivaalitsemisest. Lugu seitsmest tütarlapsest, kes käitusid nagu metslased, nad vihkasid oma ema ja jumaldasid karutapjast isa, kes oli määranud nad elama sellist metsikut ja rasket elu.

Neile, kes on Gert Kiileri 2022. aastal ilmunud raamatut „Eranuhke ei armasta keegi“ lugenud, ei pea selle järge ilmselt soovitama, sest juba esimene osa oli haarav, põnev ja hästi leotav. Sama jätkub ka teises osas, kus tegevus toimub jätkuvalt Eesti Vabariigi aegses Viljandis 1961.aastal. Palavast augustist on saanud rõske oktoober ja eradetektiiv Paul Johnson on koos oma sekretäri Evaga jõudnud vahepeal vahele võtta rikka ärimehe vargast võsukese, kuid nüüd palutakse tal üles leida kinnisvaraärimehe erasekretär, kes kadus päevapealt ja keda jäi taga igatsema sama kinnisvaraäri teine noor omanik, kellel olid neiuga romantilised plaanid. Muidugi ei ole asjad nii lihtsad, nagu algul paistavad ja niidiotsad hakkavad hargnema, ning annavad detektiivide tandemile üksjagu eluohtlikku tegevust. Oma abistava käe ulatab esimesest osast tuttav pisisuli Benno ja ka kasiinoomanik Mannyl on loos oma osa. Igati tasemel ja hoogne krimilugu edasi antud mõnusalt loetavas stiilis sai liiga kiiresti lä

Mulle p ole kunagi meeldinud termin kogupereraamat , a ga selle raamatu paigutaksin küll südamerahuga kogupereraamatute kategooriasse. Väga mõnusa huumoriga kirjutatud raamat. Lugu sellest, kuidas hakkama saada perre võetud lemmikloomaga. Pere kohanemine kassi pojaga ja vastupidi, lemmiklooma võtmise võlu ja valu . Lisaks on tekstis palju kasulikku teavet algajale kassipidajale. Üks äraütlemata muhe lugemine. Kas kõige selle peale ka keegi otsustab kassi võtta, on juba iseküsimus. Kuuldavasti olla võetud.