Otse põhisisu juurde

Postitused

Mattias Edvardsson " Täiesti tavaline perekond"

Oskuslikult konstrueeritud põnevikus, valetavad kõik kõigile, naine oma mehele, mees oma naisele, tütar vanematele ja vanemad tütrele, parimad sõbrad üksteisele ning kõik kohtusüsteemile.  Nii öelda täiesti tavaline perekond- advokaadist ema Ulrika, preestrist isa Adam ja nende ainus tütar Stella elavad Rootsis Lundi väikelinnas. Ulrikale on aegade jooksul olnud esikohal karjäär, Adamile, aga tütre vastutustundlik ning moraalne kasvatamine ja käitumine. Nende mässav teismeline tütar Stella on püsimatu hing, kes teeb, mida tahab ning kelle suurimaks unistuseks on minna Aasia ringreisile. Oma parima sõbranna Aminaga moodustavad nad vastandliku, kuid teineteist täiendava koosluse, armastades ja usaldades teineteist sajaprotsendiliselt. Rikas ärimees leitakse pussitatuna ning Stella vahistatakse. Perekonna dünaamika paistakse pea peale ja fassaad hakkab purunema. Selgub, et Stella oli Christopher Olseniga suhtes ning kuna tüdruk on impulsiivne ja ebastabiilne, samuti leitakse mõrvapaigas…

George Grossmith, Weedon Grossmith "Mõttetu mehe päevaraamat"

Ajalooliste filmide lembile üks raamat otse 19. saj. lõpust. George Grossmithi “Mõttetu mehe päevaraamat” kirjeldab üksikasjalikult tolle aja inimesi, moode ja olustikku, nii et hakkabki pilt silme ees jooksma. Vastavalt huumoriklassika reeglitele teeb ta seda pühalikult tõsiselt, aga lugedes muutub tekst tobenaljakaks.  Keskklassi ametniku Charles Pooteri päevik hakkas Inglismaal ilmuma juba 1888. aastal ja tema loendamatud kordustrükid näitavad kahtlemata autori andekust. Tegelased on veel härra Pooteri abikaasa Carrie, poeg Lupin, sõbrad, töökaaslased ja teenijad. Raamat lõpeb peale ohtrat närvikulu õnnelikult: hea töö eest kingitakse perekonnale maja ja poeg abiellub rahaka naisega.  “Õhtuks kutsus Carrie meile külla vana hea Cummingsi ja tema abikaasa, samuti Gowingu. Istusime kõik kamina ees ning jõime Lupini terviseks Jackson Freres`d, mille Sarah oli poodniku juurest toonud. Lamasin tunde ärkvel ja mõtlesin tulevikust. Minu poiss minuga ühes kontoris – saame koos hobuomnibuss…

Toomas Kall "Paunvere lõpp: kuidas eesti kirjanikud "Kevadet" kirjutaksid"

Selle suve parim lugemine: Toomas Kall “Paunvere lõpp”. Klassikute ümberkirjutamise meistrina on seni hiilanud Urmas Lennuk. Nüüd on efektse lühivormi loonud Toomas Kall: kuidas klassikud kirjutaksid “Kevadet”. Mitmekülgne nauding: Luts ise, Jaan Kross nagu Luts, Lennart Meri nagu Luts, Viivi Luik nagu Luts ja seda 26 erineval moel. Arvo Valtonlikud aforismid, Mats Traadilikud elulood, Jüri Tuulikulik kuuldemäng, Ilmar Trullilikud luuletused, Tõnu Õnnepalulik päevik jne.  Siin näiteks Hando Runnellik stiilinäide: “Pihilkäik.  Mis vaevab sinu südant,  mis koormab sinu kopsu,  mis põrmustab su põrna,  mis nõtkutab su põlvi,  mis lõdvestab su lõuga,  mis ladvestab su rasva,  mis närvutab su närve,  mis riivab sinu silma,  mis peseb sinu aju,  mis vaevab sinu südant -  kõik räägi ära arstile,  jah, oma perearstile.”  Ja Jaan Kruusvall: “Nad hilinesid, isa ja poeg. Või kes õieti? Sügis ikkagi. Nüüd kummardab see pikkade juustega poiss ja küsib. Mida lugenud? Ei ole ma veel midagi lugenud.…

Roy Jacobsen “Rigeli silmad”

Põhjamaade romaani triloogia kolmas osa "Rigeli silmad", eelnevad “Nähtamatud” ja ”Valge laam” Norra kirjaniku triloogia räägib ühe perekonna elust 20. sajandil Norra looderanniku väikesel Barroy saarel.
Väike pere: ema, isa ja tütar Ingrid. Tütar õpib emalt naiste töid ja isalt meeste töid.
1944. a kui Norra on endiselt okupeeritud sakslaste poolt ja Ingrid on kodusaarele üksi jäänud, et oma eluga ise hakkama saada, maja korras hoida ja merest elatist hankida. Ühel päeval saadab meri randa mitu ohvrit põhjalastud Saksa laevalt Rigeli. Üks laevaohver õnnestub Ingridil elule päästa. Paari nädalaga areneb noore laevaohvri ja keskealise saareelaniku vahel armastuslugu. Kuid peagi lahkub noormees saarelt, et proovida pääseda koju. Ingridile jäävad mälestused ja südame all kasvav laps. Sõja lõppedes sünnib tütar Kaja. Elu läheb edasi. Isa õde oma poja perega kolib saarele.
Ent Ingridi hing on rahutu ja mälestused ei taha tuhmuda. Ingrid võtab oma 10-kuuse tütre ja otsustab otsida…

"100 ehitist - sada aastat. Eesti lugu ehitistes 1918-2017"

Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit koostasid Eesti Vabariigi juubeliaastal ühiselt näituse, et luua pilt meie teekonnast omariikluse sünnist tänase päevani. Seoses selle näitusega anti välja ka käesolev raamat. Raamat annab ülevaate Eesti ehituskultuurist- mida ehitati, miks ehitati, millest ja kuidas. See kaunilt kujundatud esinduslik teos käsitleb väga eripalgelisi objekte pühakodadest kuni veepuhastusjaamani. Huvitav on näha mismoodi hooned ajas on muutunud või täiendunud. Osasid hooneid tänapäeval enam säilinud ei ole- nagu näiteks Kohtla-Järve õlivabrik ja sealsed elamud. Mõned objektid pakkusid üllatust kuna olid mulle seni täiesti tundmatud. Näiteks nagu 1927. aastal ehitatud Tallinna Filterveevärk, mis oli esimene veepuhastusjaam Eestis. Hoone projekteeriti Inglise ettevõtte poolt ning selle tehnoloogia ja seadmed olid oma aja parimal tasemel. Üheks raamatus käsitletavaks objektiks on ka 1940. aastal ehitatud meie oma Rakvere Teatrimaja. Raa…

Delphine de Vigan "Ustavussidemed"

Lojaalsus ei ole alati positiivne, lojaalsus võib tõugata halvale teele, lojaalsus võib rikkuda elusid.
Theo on teismeline poiss, kelle vanemad on lahutatud ning kes pendeldab kahe kodu vahet, elades vaheldumisi nädala kaupa ema ja isa juures. Kuna ema on Theol keelanud rääkida, kuidas ta elu isa juures korraldatud on, siis ta ei teagi, et  eksabikaasa on allakäinud, ta ei käi tööl, ei hoolitse enda ega poja eest. Theo on  andnud isale lubaduse mitte rääkida emaga tema olukorrast ning uskudes, et isa võtab ennast kokku, peab ta sellest lubadusest ka kinni.  Püüdes lojaalne olla mõlemale vanemale otsib Theo tuimestust kuritarvitades alkoholi. Parima sõbra Mathisiga, istudes koolimaja trepialuses peidikus, joovad nad keset koolipäeva ennast korduvalt täis ning kogused aina suurenevad, sest Theo tahaks lakata tundmast... Poisi muutumist märkab ainsana õpetaja, kelle enda elu on mõjutanud vägivaldne suhe isaga. Romaanis on veel paralleelne liin Mathisi emast, kes avastab oma idealiseerit…

J. Margus Klaar “Kuidas tootest rohkem kasu lõigata: sissejuhatus teenusedisaini”

Teenusedisain on teema, mille puhul tundub, et see on muutumas aina populaarsemaks ning paljud tunnistavad selle tõhusust. Tegemist on väga kliendikeskse lähenemisviisiga, kus uuritakse, kuidas tooteid/teenuseid parendada ja vajaduspõhiselt luua uusi. Oluline on välja selgitada, mida kliendid tegelikult väärtustavad. Disain tähendab probleemi lahendamist. “Teenusedisaini võtmetegur on maailma vaatamine kliendi silmadega – muuta ei ole vaja mitte tema, vaid ettevõtte käitumist”.  Raamatust saab ülevaate teenusedisaini olemusest ja põgusalt on käsitletud mõnda meetodit, mida on võimalik ka endal proovida, näiteks kliendi teekonna koostamine, puutepunktide leidmine ning kirjeldatud on ka persoonade ja empaatiakaardi tegemise sisu ja kasulikkust. Rõhutatud on seda kuivõrd vajalik on teenusedisaini puhul rääkida inimestega (klientidega) otse, neid intervjueerida, esitada miks-küsimusi ning püüda saada võimalikult erinevate kliendirühmade arvamusi. Ise ei tohiks kunagi liiga palju eeldada, …