Lugu saab alguse Vasa linna suurest tulekahjust 1852.aastal,
kus koos majadega kadus ka teenijatüdrukute töö. See sunnib soomerootsi tütarlast
Bitti koos mõne kaaslasega ette võtma pikka, kurnavat ja ohtlikku teekonda Helsingisse.
Kõik ei jõuagi pärale, kuid Bitt jõuab ja tunneb, et teda on seal juba oodatud.
Valentinil tuli läbi käia sama kurnav teekond Krimmi sõtta ja tagasi, enne kui
saab oma nooriku koju viia ja pere luua. Kooliharidust peeti seal peres au sees
ja tuleviku pandiks. Vanem tütar Olgagi kannab edasi isa väärtusi. Tema suhe ja
abielu Robertiga on ideaalne just vaimsel tasandil ja lööb õitsele ajal, mil
nad koos esimest rahvaülikooli rajavad.
Tegelikult ongi see suuresti just Olga lugu – isa eeskuju ja
tema ootamatu valus kaotus, vastuoluline ja lühikeseks jäänud suhe abikaasa
Roberiga, püüe oma tütart Karinit hariduse usku ja õigele teele pöörata. Pettumused,
katsumused, õnnestumised läbi sajandivahetuse poliitiliste tõmbetuulte Soome
iseseisvuse saavutamiseni. Kuid sama palju on see ka Soome esimese rahvaülikooli,
hariduse leviku ja ühiskondliku aktiivsuse ning meelsuse kujundamise lugu veebruarimanifesti
vastuvõtmise, venestamise vastu võitlemise, karskusliikumise ning naistele
hääleõiguse eest võitlemise ajastul Soomes.
Raamat on „Põhjamaade romaani“ sarjas ilmunud 2024.a
kirjastuselt Eesti Raamat.
Kommentaarid
Postita kommentaar