Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva märts, 2012 postitused

Stig Claesson "Kes armastab Yngve Frejd"

Rootsi kirjaniku Stig Claessoni 1980. a ilmunud raamat on jutustus väärtustest, vananemisest ja elust maal, õigemini sellest, kuidas elu maalt kadunud on. Ühe metsa sees elavad kolm seitsekümnendates aastates vanameest ja üks vanaproua. Nad on "vabad mehed", nad on "oma töö teinud" ja nüüd on neil "vaba aja probleem". Ütlevad nad seda küll naljaga pooleks, kuid tegelikult on asi tõsine. Väljavaade elada 102-aastaseks, nagu Yngve Frej, ehk veel 30 aastat, lausa hirmutab neid.

Autor maalib ildüllilise pildi suvisest Rootsimaast ühes mahajäetud maakohast metsade sees, kuhu isegi buss enam käi. Tihti mainitakse sõna "vaikus". Kuid ühel päeval, paneb kingsepp Gustafsson, kes oli oma töö teinud, tee äärde viida, mis peaks juhatama nende talukohani. Suutmata otsustada, kas kirjutada sinna talu ametlik nimi või see, mille järgi seda tegelikult teatakse, kirjutab ta sinna hoopis "muistis", sest just muististena nad ennast seal tunnevad. Ja sel…

Oscarid ja raamatud

Tänavusel Ameerika Filmiakadeemia aastaauhindade Oscarite jagamisel oli nii nominentide kui võitjate seas ka päris mitu raamatu alusel vändatud filmi.

Parima filmi nominent oli  ning parima mugandatud stsenaariumi Oscari võitis film "Järeltulijad" ("The Descendants"). Samanimelise raamatu autoriks on Kaui Hart Hemmings ning raamat ilmus selle aasta alguses ka eestikeelsena. Film ja raamat jutustavad Havail aset leidva loo töösse uppunud abikaasast ja kahe tütre isast, kes peale tema naisega juhtunud ränka paadiõnnetust on sunnitud tegelema nii oma tütardega, kelle kasvatamises ta suurt osalenud ei ole, kui ka teadmisega, et ta haiglas tkoomas viibiv naine on teda petnud. Samal ajal ootab terve suguvõsa tema otsust seoses tohutu äritehinguga, kus mehest sõltub, kas müüakse maha imekaunis maatükk, mille kauged esivanemad tema suguvõsale pärandasid.

Naiskõrvalosa Oscari pälvis Octavia Spencer suurepärase rolli eest filmis "Koduabiline" ("The Help").…

Suzanne Collins "Näljamängude" triloogia

Viimasel ajal tundub mulle, et üha enam ilmub selliseid raamatuid, mida ei oskagi rangelt ei noorte- ega täiskasvanuteraamatute hulka liigitada – sobivad nad niivõrd laiale lugejaskonnale. Nii on ka Suzanne Collinsi "Näljamängude" triloogiaga (on see hea või halb, jääb igaühe otsustada, kuid tegu on taaskord triloogiaga), mille esimese osa tutvustus ütleb:
"Kunagise Põhja-Ameerika varemetel asub särav Kapitoolium, mille elanike oodatuimaks meelelahutuseks on iga-aastased Näljamängud, mille võitmine tähendab kuulsust ja rikkust, kaotus aga kindlat surma. 16-aastasest Katniss Everdeenist saab mängudel osaleja ilma, et ta seda tegelikult tahaks. Kui ta soovib võita, peab ta hakkama valima ellujäämise ja inimlikkuse, elu ja armastuse vahel."

Seega ühest küljest kui selge noorteraamat: noored tegelased, ohtlikud seiklused ja suured tunded. Teisalt aga kooruvad triloogia kolmest osast välja märksa tõsisemad ning ka praegu aktuaalsed teemad: tõsieluseriaalide võidukäik ja…

Soome nüüdisproosa

Raamatukogu 1. korrusel on üleval Soome Instituudi poolt koostatud näitus "Kirgas, kerge ja karge nagu vesi. Soome nüüdisproosa", kuhu on välja valitud viisteist soome autorit, kes kõik on soome kirjandusmaastikul leidnud oma niši. Esindatud on nii meile hästi tuntud tegijaid (sh Sofi Oksanen, keda oma eesti juurde tõttu peetakse pooleldi eesti kirjanikuks) ning veidi vähemtuntuid, kuid kelle loominguga tutvust teha tasub.

Ka meie blogis on soome kirjanike teostest päris mitu korda juttu olnud: Maaja tutvustus Riikka Pulkkineni raamatule "Piir", Anne soovitus Kjell Westö raamatule "Kus kõndisime kunagi" ning ka Mare tutvustus Sinikka Nopola ja Tiina Nopola lasteraamatule "Risto Räppar ja viimane hoiatus".

Head soome kirjanduse avastamist!

Knut Hamsun "Aga elu kestab"

Knut Hamsun kujundas oma teosed sageli tsüklitena. Käesolevas romaanis on pea-tegelaseks August, kes on ka romaanide "Hulkurid" I ja II ning "August" keskseks kujuks. Nendes romaanides oli August noor ja uljas, reisis ning seikles mööda maailma maid ja meresid.
"Jah, sa oled üksjagu ilma näha saanud," ütles doktor. "Kuidas Lätis elu oli?" "Eestit, Lätit, Liivimaad, kõiki neid Läänemeremaid olen näinud - ja Läänemerd ennast ka muuseas..." Prillid oli ta ostnud "Revali turult ühel maal, mille nimi oli Eesti".
Nüüd on August vana mees ja on jõudnud tagasi kodumaale Segelfossi linna. Tal on kuldsed käed, tal on palju elukogemusi ja teda kutsutakse Tuhatkunstnikuks. Linnarahvas pöördub ta poole igasuguste probleemidega ja August oskab igale inimesele nõu anda.
"... ta oli seikleja, ulgumerel ringiseikleja, hing ja ihu räbalates, kõhklusteta, südametunnistuseta, kuid kiire taibu ja osavate kätega. Aeg tegi temast sõnumitooja.…

Jennifer Niven "Ada Blackjack: tõestisündinud lugu Arktikas ellujäämisest"

Tammerraamat 2012

Kui 21-aastane eskimo Ada Blackjack nõustus minema õmblejana kaasa Arktika ekspeditsioonile, oli tal vaid üks lihtne eesmärk: teenida palju raha, et oma väikese poja eest hoolt kanda. Ta suundus nelja mehega 1921. aasta septembris kaugele põhja. Järgmise talve saabudes tabasid ekspeditsiooni raskused, nälg ja tragöödia. Kui Ada kaks aastat hiljem tagasi tsivilisatsiooni jõudis, oli ta ekspeditsiooni ainus ellujäänu.

On tõsi, et raamat räägib ellujäämisest, täpsemalt ühe inimese ellujäämisest viiest, kuid raamatul on veel teine pool, mis jätkab ekspeditsiooni järelkajastamist ja ekspeditsiooniliikmete perekondade tundeid ning otsinguid seoses nurjunud ettevõtmisega. Ja Adast, kes ainsa tunnistajana osutus ajakirjandusele lootustandvaks tuluallikaks. Adast, kes jäi piiramisrõngasse erinevate huvidega inimeste keskel, kes omakasupüüdlikel eesmärkidel ei kohkunud tagasi ka tema laimamisest. Psüühiliselt niigi räsitud naine oma lihtsuses sai tunda ängi ja ülekohut.

Raama…

"Siberi karm kool: küüditatute koolilood"

Eesti Memento Liit kutsus 2010. aasta kevadel koolinoori küüditatute koolimälestusi koguma. Sellest raamatust leiategi 1941. ja 1949. aastal Siberisse saadetud laste koolimälestusi, mida tänased kooliõpilased kirja panid.

Paljud küüditatud meenutasid, kuidas neid ja vanemaid tuldi ära viima. Öeldi, et on passikontroll ja siis kui sisse tuldi, teatati, et pangu ennast ja lapsed riidesse, asjad kokku ja on minek. Erinevatest meenutustest saame teada, et asju ja toitu võis inimese kohta kaasa võtta 50-500 kg.

Paljudest meenutustest jäi meelde, et kui Siberisse jõuti ja rongilt maha lasti, siis toimus nagu orjakauplemine, kus kolhoosiesimehed valisid omale tööjõudu. Kõigepealt valiti 14-15 aastased poisid ja lastega pered jäeti viimaseks. Lapsed said Siberis päris hästi hakkama, sest nad harjusid kiiremini uute oludega.

Nooremad lapsed, kes koos vanematega Siberisse saadeti, meenutavad kõik kooliajast, et nad ei osanud vene keelt ja alguses oli koolis raske aga läbisaamine õpetajate ja k…