Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva aprill, 2015 postitused

Toomas Vint "Mõned kummalised naised"

Ühe mõjukama eesti kirjaniku Eduard Vilde 150. sünniaastapäeval anti üle tema nimeline kirjandusauhind, mille pälvis kirjanik ja kunstnik Toomas Vint möödunud aastal ilmunud raamatu "Mõned kummalised naised" eest. Toomas Vindi sõnul on teda aastakümneid piinatud küsimusega, kas ta on rohkem kunstnik või kirjanik. Vilde kirjandusauhinnaga pärjatud raamat annab sellele küsimusele vastuse. Raamat koosneb 16 jutust ja sisaldab 16 värvireproduktsiooni autori aktimaalidest. Igas loos jutustab oma meeliköitva loo üks maalilt välja astunud naine. Oma raamatu kohta räägib Toomas Vint ise: "Selle raamatu tegelased võivad lugejale tunduda üksjagu kummalised. Mõnele mehele paistavad kõik naised imelikud – mida rohkem neid uurida, seda kummalisemad nad näivad. Samas pole võimatu, et mu hea lugeja ei leia raamatust ainsatki kummalist naist. Nad kõik on täiesti tavalised." "Nii mõnigi tuttav on pärinud, miks sa panid maalidele iseäralikud pealkirjad: "

Mari Saat "Matused ja laulupeod"

Kirjastus Petrone Print alustas 2011. aastal mälestustesarja "Aja lugu", kus tuntud inimesed meenutavad oma lapsepõlve. Kõige nooremate autorite Kristiina Ehini "Paleontoloogi päevaraamat" ja Viktoria Ladõnskaja "Lasnamäe valge laev" tuletavad meelde vastavalt 1980-ndate elu Raplas ja Lasnamäel, kõige vanemate Nasta Pino "Seal, kus rukkiväli" ja Ene Hioni "Valged varesed" 1930-ndate Setumaal ja küüditamisjärgset lapsepõlve Venemaal.  1970-ndad on kajastatud Andrei Hvostovi "Sillamäe passiooni", Loone Otsa "Mustamäe valsi" ja Kati Murutari "Projektilaps Pärnust" veergudel.  Teistest eristub Maimu Bergi "Moemaja", kes on kirjutanud oma töökohast nõukogudeaegses "Silueti" toimetuses.   2015. aastal on seni viimati ilmunud "Matused ja laulupeod". Majandusharidusega kirjanik Mari Saat sündis 1947. aastal Tallinnas ja sealt need mälestused algavadki. Lai silmaring t

Jeannette Walls "Klaasloss"

Raamatu pealkiri "Klaasloss" on fantaasiamaja, mille kavandamisega tegeles raamatu autori isa läbi kogu nende elu ja mis kunagi ei valminud. Raamatu tegevus toimus 1960-70ndatel Ameerikas. Isa Rex oli alkoholismile ja mängurlusele kalduv, suurelennuliste ideedega nö amatöörteadlane, kes lootis oma leiutistega rikkaks saada. Tegelikult aga ametilt elektrik, kes ei suutnud pidada pikemalt ühtegi töökohta. Võlgade tõttu põgenes pere ühest Ameerika kõrbelinnast teise saatjaks vaesus. Eluasemeteks olid sageli ilma veevarustuseta ning eluohtlike elektrisüsteemidega lagunevad majad. Tema naine Rose Mary oli ekstsentrik, kes tegeles kunstiga, ta oli lõpetanud kolledži ning saanud õpetajahariduse. Rose Mary arvates takistasid õpetajaharidus ja liigne laste eest hoolitsemine tal kunstile pühendumast. Neid ühendas vastuseis keskklassi väärtustele ja võimudele ning armastus korratu elu vastu. Kolm vanemat last Lori, Jeannette ja Brian tegutsesid nagu omaette perekond düsfunkts

Souad "Elusalt põletatud"

Tõsilugu  Kirjastus Tammerraamat 2008  Kui esimesest armastusest pimestatud nooruke araabia neiu Souad jääb kogenematusest last ootama, otsustavad isa ja ema ta hukata. Aumõrva täideviiaks valitakse Souadi õemees Hussein. Perekond lahkub kodust, Hussein valab Souadi bensiiniga üle ja paneb põlema.  "Äkitselt tundsin külma vedelikku üle pea voolamas ja samal hetkel olin leekides. Nüüd oli see nagu kiirendatud film, kaadrid kihutamas. Hakkasin aias jooksma. Peksin oma juukseid. Karjusin. Mu kleit lehvis tuules minu taga. Kas ka see põles? Tundsin bensiinilõhna ja jooksin, takerdudes kleidisappa. Kabuhirm juhtis mind instinktiivselt hoovist välja. Jooksin aia poole, mis oli ainus väljapääs. Ma teadsin, et jooksen, et põlen ja karjun, kuid ei mäleta peaaegu midagi sellest, mis hiljem juhtus."  Naabrid kutsusid kiirabi ja neiu viidi haiglasse, kuid seal jäeti ta abita ja surema. Haiglas sünnitas ta enneaegse poja, kes kohe ta juurest ära võeti ja lastekodusse v