Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva veebruar, 2016 postitused

Meie lemmikmuusika

Küsisime oma töötajate käest, mis muusika neile kõige rohkem meeldib. Palusime nimetada lemmiklauljaid, -albumeid ning -laule ja öelda mõned sõnad lauljate või muusika kohta. Niisiis nad kirjutasid, miks neile see muusika meeldib, milline see muusika nende jaoks on, millal neile kõige rohkem meeldib seda muusikat kuulata või kuidas nad on selle muusikani jõudnud. 
Need samad muusikaalbumid on praegu välja pandud Lääne-Virumaa Keskraamatukogu fuajeesse, kust saab neid laenutada. Teisel korrusel muusikatoas on muusikaplaatide valik aga veelgi suurem, seal saab muusikat nii kohapeal kuulata kui ka meelepärase CD kaasa laenutada.

Ewert and the two Dragons "Circles" "Parim plaat. Selgitada pole võimalik – kuulata on vaja!"

Ewert and the two Dragons "Good man down"
"Positiivsed mälestused 2012. aasta Positivusest: draakonite kontserdi kuulajatel/vaatajatel oli hoolimata vihmast väga hea tuju, hüppasid ja tantsisid ning laulsid kaasa. Minu lemmiklaulud on &quo…

Tea Lall "Ära armasta mind enam"

Eesti Kirjanike Liidu 2015. a romaanivõistlusel äramärgitud teos
"See päev kui suri Tuule vanaema ja minu isa minema läks, muutis meie elu. Ma sain ühtäkki aru, et miski siin elus pole igavene, et kõik, mis tundub enesestmõistetav ja loomulik, võib ühe sekundiga muutuda" Gail, Tuule ja Ülane on kolm teismelist noort, kelle siiani suhteliselt normaalne kodune elu pööratakse äkki pea peale. Sõpradena püüavad nad üksteist toetada, abiks olla, kuid kas see suudab ravida nende hingehaavu? Romaanis kajastatakse probleeme, mis on tänases Eesti ühiskonnas päevakorral: alkoholism, lahutatud perekonnad, muredega üksi jäänud noored jne. Kuigi tänapäeva ühiskonna probleemid on märksa teravamad, tuletab see romaan mulle meelde kunagi ammu loetud S. Rannamaa jutustusi "Kadri" ja "Kasuema". Nagu siis, nii ka tänapäeval vajavad noored vanemate toetust, mõistmist ja armastust. Soovitaksin seda lugeda mitte ainult noortel, vaid ka nende isadel-emadel.
Tea Lallilt on ilmunu…

Michael Punke "Mees, kes jäi ellu"

Tõsielul, aga ka legendidel põhinev lugu viib lugeja 19. sajandi Ameerikasse, kus valged püüdsid ajada ohtlikku karusnahaäri. Küttimisteed viisid neid kokku erinevate indiaanihõimudega (peamiselt arikaradega), kes sissetungijaid halastamatult ründasid ja hobuseid röövisid.

Valgete seas oli mees nimega Hugh Glass, kes oma kogemuste ja oskustega võitis paljude valgete, aga ka osade indiaanihõimude (nt poonide, siuude) lugupidamise. Tema eluteel olid rängad läbielamised, sh grislikaru rünnak, relvituks röövimine ja hülgamine. Hugh oli aga mees, kes jäi ellu. Pealnäha hoidis teda elus vaid kättemaksuiha: ta tahtis kätte maksta kahele valgele mehele, kes temalt püssi, noa jm vajaliku ära võtsid ning ta haavatuna üksi jätsid. Kuid minu meelest jäi ta ellu ikkagi seepärast, et ta oli erakordse vaistuga, osav jäljeajaja, suurepärane küttija ning hooliv inimene.

Selles raamatus on palju jõhkrust ja vägivalda. Hugh'il puudus monte-cristolik läbimõeldud plaan, temal polnud planeerimiseks a…

HAPKOMAH, Kaur Kender "Kuidas minust sai HAPKOMAH ja lisaks kõik lood NIHILIST.FM'st"

Pean kohe sissejuhatuseks ütlema, et ei pea seda teost mingiks kirjanduslikuks šedöövriks, kuid ükskõikseks ei jäta see tõenäoliselt mitte kedagi. Teema on muidugi valusalt päevakorraline, kuuleme raadiost ju igal hommikul kui mitu narkojoobes juhti roolist kõrvaldati või et saadi taas kätte x kogus uimasteid. Ükski lapsevanem ei taha, et tema laps sellesse nõiaringi sattuks. Oma loo räägib 6-aastase staažiga fentanüüli narkomaan, kas selles avameelses loos peitub varjatud appikarje, saatusega leppimine või näitlik õppetund - see jäägu lugeja otsustada. Sõna ütleb sekka ka Kaur Kender. Kas pidada seda raamatut narkoennetavaks lektüüriks, selles pole ma sugugi kindel. Täiskasvanutena mõistame tegu ja teo tagajärgi aga kas depressioonis ehk nn "mustas augus" olev noor tahab ja saab sellest samuti aru? Või-olla kujuneb masenduses noorukile sellest loost hoopis mingi "päästerõngas"? Oma kahtluste tõestuseks toon mõned katkendid raamatust:
"Need ajad olid lihtsalt …

Peeter Sauter "Lapsepõlvelõhn"

Raamat kuulub Petrone Print elulugude sarja „Aja lugu“ ning sisaldab kirjanik Peeter Sauteri lapse- ja noorpõlve mälestusi ja mõttemõlgutusi.

Sauteri lugu on temalikult avameelne ja tabudeta, lapsepõlves tuhnides püüab ta leida selgitusi, miks asjad on nüüd nii nagu nad on, miks kujuneb inimene selliseks nagu kujuneb. Lapsepõlves tajutud lõhnad jäävad mällu terveks eluks ning käivitavad mälestusi. „Kollektsioneerin lõhnu“, kirjutab Sauter ise.

Olmekirjeldused, inimesed ja situatsioonid pakuvad kindlasti äratundmist paljudele temaealistele.

Võtsin raamatu kätte väikese eelarvamusega, kuid tuleb tunnistada, et raamat üllatas mind positiivselt. Väga hästi ja siiralt kirjutatud raamat, mis pakub erinevaid emotsioone – teeb kurvaks, ajab naerma, paneb mõtlema. Soovitan!

Raamat on ka tänavuse Virumaa kirjandusauhinna üks nominent.

NB! Samast raamatust ka ühes varasemas postituses.

Reeli Reinaus "Verikambi"

Taas üks põnev romaan, kus tegu esivanemate vaimude ja suguvõsa needusega.
Neli keskkooli noort eksivad matkal olles ja on sunnitud ööbima metsas, ühes mahajäetud veskis. Peale seda saatuslikku ööd hakkavad toimuma väga veidrad lood. Kirke avastab, et ta sügavas unes olles kanaldab veidraid tekste, Gustav ja Joonas on pahurad ning rahutud, veski meelitab neid naasma. Olukord muutub veelgi õudsamaks kui Joonase bändikaaslane Daniel kirjutab hittloo "Janu". Seda lugu kuulates tabab noori justkui psühhoos ja nendega hakkavad juhtuma kahtlased õnnetused. Kas tegu on tõesti suguvõsade vahelise needusega ja kui see nii, siis kuidas sellest vabaneda?
Reeli Reinaus (snd 1977) on kirjutanud peamiselt laste- ja noorteraamatuid ning avaldanud kaks luulekogu. Et autor on õppinud nii teoloogiat kui ka folkloori, käsitleb ta oma teostes sageli eesti rahvaluule ja -usundiga seotud nähtusi. Kirjastuselt Varrak on varem ilmunud Reeli Reinausi romaanid „Kliinilised valed”, „Praktiline nõ…

Michel Bussi "Leidlaps lumetormist"

Sündmused saavad alguse ühel 1980. a detsembrikuu päeval. Teel Prantsusmaale satub suur Airbusi lennuk lumetormi ja puruneb mägede kohal. Ainus ellujäänu selles kohutavas katastroofis on mõne kuu vanune imik. Lapse hooldusõiguse eest hakkavad võitlema kaks perekonda. Palgatakse eradetektiiv lootuses, et ta suudab välja selgitada lapse päritolu. Möödub kaheksateist aastat aga täielikku usutavat selgust ikka pole... Põnevate keerdkäikudega romaan hoiab pinget ja ootusärevust lõpuni.
Michel Bussi (snd 1965) on politoloog ja Roueni ülikooli geograafiaprofessor. Romaanist „Leidlaps lumetormist“ kujunes Bussi läbilöögiromaan, mis saavutas kiiresti populaarsuse nii Prantsusmaal, Inglismaal kui ka mitmel teisel maal. Üllatavate süžeepööretega kaasakiskuv lugemine Stieg Larssoni ja Gyllian Flynni loomingu austajatele.