Zlatan Ibrahimović “Adrenaliin: minu jutustamata lood”
Leigi on spordilainel:
Kui sind huvitavad sportlaste elulood ja jalgpallimaailm, siis see raamat võiks kindlasti kuuluda lugemisnimekirja. Nagu pealkirigi ütleb, siis jutustab Zlatan ise oma karjäärist lugusid, temale omasel enesekindlal ja köitval moel. See raamat on ühteaegu nii üllatav, kurb, naljakas kui ka inspireeriv. Zlatanit, kas jumaldatakse või vihatakse, tema huumorit peetakse tavaliselt ülbuseks, ometigi on tema võitjamentaliteet, oskused ja eeskuju aidanud paljudel teistelgi tippu jõuda.
Raamat köitis ka jalkafännist Railit:Olen suur jalkafänn ja vahel satub minu öökapile just selline raamat.
Kõik tunnevad jalgpallur Zlatanit, kuid mitte inimest selle nime taga. Jalgpallimaailma ühel pikemaaegsel ja enam kõneainet pakkunud väravakütil ei ole väljakul enam midagi tõestada. Zlatan on hämmastav talent, üks osavamaid. Ta on sõnakas. Ta on aus ja otsekohene. Piisas vähimastki müksust platsil, et ta vihast plahvataks. Tänaval, kus ta palju kasvades aega veetis, käisid asjad nii. Seal olid reeglid, mida tuli järgida, ja need reeglid võttis ta väljakule kaasa. Ta suunas oma viha pallimängu.
Mees tunnistab ausalt, et inimesed, kes teda vihkavad, teevad ta paremaks.
Adrenaliin on selle raamatu pealkiri ja tema elu võtmesõna. Kõiges, mida ta teeb, peitub väljakutse anda endast kõik. Ta peab tundma, kuidas soontes voolab adrenaliin.
Kui varem oli temas vaid puhas adrenaliin, siis nüüd on temas olemas nii adrenaliin kui ka tasakaal. Osalt on põhjus selles, et lapsed on andnud talle rahu.
Zlatan Ibrahimovic on tegemas oma minevikuga lõpparvet ja vaatab tulevikule otse silma, nagu oleks see järjekordne vastane, kellega on vaja lähivõitlusesse astuda. Mees ei pelga tunnistada, et mõte jalgpallimängust loobuda tekitab temas hirmu. Zlatan ei salga midagi ega tee ka teatrit. Ta vaatab oma hirmule näkku.
Stanley Tucci “Maitsed minu elus”
Anu isutekitaja:
Raamatut alustades sain ruttu selgeks, et see tuleb kiiresti läbi lugeda, muidu ei mahu varsti ka külg ees koduuksest välja. Tõenäoliselt kujuneb sellest raamatukogu ajaloo kõige rohkemate rasvaste näpujälgedega raamat, sest ilmvõimatu on lugemise ajal vältida õgimist.
Raamat kulgeb mõnusalt läbi näitleja Stanley Tucci elu, kaaslaseks hõrgud, valdavalt ta Itaalia päritoluga perest kaasasaadud road (koos retseptidega).
Stanley Tucci on USA filminäitleja, stsenarist, filmiprodutsent ja režissöör. Tema värvikaid rolle on kindlasti paljud näinud. Toiduteemaga meenub kohe film “Julie ja Julia”, kus tema rolliks on Meryl Streepi kehastatud Julia Childi abikaasa.
Philipp Blom “Tappidest lahti maailm : Lugu 1570.-1700 aasta väikesest jääajast ja tänapäeva maailma tekkimisest ning mõtisklusi nüüdisaja kliimast”
Marju pakub harivat lugemist:
Raamat populaarteadusliku kirjanduse lugejale. Raamat on 16. saj Euroopa ajalugu tavatust vaatenurgast: kuidas muutis väike jääaeg ühiskonda ja selle toimimist.
Mõnikord on raamatu tagakaanel niivõrd põnev kirjeldus, et oleks patt seda kasutamata jätta. “Kuueteistkümnenda sajandi lõpuks oli õhutemperatuur kogu Euroopas nii tugevasti langenud, et linde kukkus surnult taevast, Vahemereski kattusid sadamad jääga ning Thamesil korraldati talvelaatasid, kus külmunud jõele püstitati müügilette, kõrtse ja bordelle.”
Toonased drastilised muutused mõjutasid kõiki siiani kehtinud ühiskonnakorraldusi ja annavad ühtlasi mõtteainet praeguses maailmas, kus kliimakaart aina segasemaks muutub.
Anu kiidab ajaloolist romaani :
Kunstiajaloo doktori, menuka leedu kirjaniku Kristina Sabaliauskaitė romaanidiloogia „Peetri keisrinna” tugineb epohhi põhjalikule uurimisele, autentsetele allikatele ning ajalooliste isikute säilinud kirjadele. Juba raamatu esimene osa pälvis palju tähelepanu ja tunnustusi.
Nimetatud raamat on ülesse ehitatud tsaar Peeter I abikaasa ja esimese Vene keisrinna Katariina I agoonia viimasele kaheteistkümnele tunnile, mil ta elab läbi uuesti oma elu olulisemaid hetki orvuna, orjana, armukesena, abikaasana, emana ja valitsejana.
Tegemist on väga kaasahaarava raamatuga, mille värvikad kirjeldused suudavad iga vähegi kujutlusvõimet omava inimese panna tundma tegelaste valu, hirmu ja õudu. Isegi kirjeldatud lõhnad ärritavad ninasõõrmeid ja toidud hellitavad maitsemeeli. Keeruline on meeldivamatele hetkedele kaasa elada, sest pidev hirm abikaasa ja tuleviku ees ei lase ka peategelasel end kunagi turvaliselt tunda.
Soovitan soojalt kõigile, keda paelub ajalugu ning ajaloolised romaanid. Hoolimata sellest, et olen ise romantilise ja õrnahingelisema natuuriga, suutsin siiski jõhkraid ning südant pahaks ajavaid kirjeldusi lugeda. Küllap saladus peitubki selles, et tegemist väga endassehaarava ning ajaloolisele autentsusele tugineva raamatuga.
Lasse Lønnebotn “Vendade vägi”
Raili ikka spordist:
Bø nimi on olnud laskesuusatamise tipus juba üle kümne aasta ja esimest korda jagavad vennad raamatus oma mõtteid ja oma isiklikku elu. Need lood räägivad oma väärtuste eest seismistest ja oma valikute usaldamisest.
Tarjei ja Johannes on pärit Strynist, mis on tohutute mägede, sügavate orgude ja kitsaste fjordidega küla Lääne-Norras Nordfjordi südames. Selline elupaik on lausa kadestamisväärne. Talus, milles nad üles kasvasid, oli palju mänguruumi ja nad olid kogu aeg õues. Maja taga mängiti tunde jalgpalli. Mõlema venna soov oli saada tegelikult professionaalseks jalgpalluriks, milles nad olid väga andekad, aga ometigi on jalgpallipuutsad vahetatud välja suusasaabaste vastu.
Tarjei ja Johannes on pärit kristlaste perest, kus pesitses koos vanematega viis last. Siin on lugu pere lastekarja kahe venna ainulaadsest teekonnast laskesuusamaailma tippu. Nad on nagu kaks karupoega, kes võistlesid alati ja kõiges. Tarjei kannab endas ühte unistust. See unistus on võita midagi kõige suuremat. Olümpiakuld. Mis toimub nende suhetes, kui noorem, kes on alati vanemale kaotanud, saab temast edukamaks?
Mark Owens ja Delia Owens “Kalahari karje”
Rita soovitus loodushuvilistele:
“Lõvid tulid ikka edasi ja kui nad peatusid 30 jardi kaugusel, jõudis Delia hirm kriitilise piirini. Ta tõstis labida, käsitses seda nagu kurikat ning sügavalt tema sisimast tuli niivõrd ürgne hääl, et see võinuks kuuluda neandertallase naisele. “Hääaauuuh!” Nagu käskluse peale lõvid peatusid ja istusid aeglaselt pikas ahelikus maha, pead ja kaelad ettepoole küünitatud, jälgides primaati, kes seisis nende ees ja viibutas oma relva.”
Eesti lugejani jõudis 1984. aastal ilmunud seikluslik lugu kahe noore ameerika bioloogi elust Aafrikas Kalahari kõrbes. See on sisukas ja detailiderohke kirjeldus 7 aasta pikkusest perioodist tsivilisatsioonist eemal.
Põnev lugemine igale loodushuvilisele, kes armastab blogisid ja reisikirju. Raamat on tõesti väärt saadud John Burroughsi medalit aasta parima loodusteemalise raamatu eest. Delia Owensilt on ilmunud ka menuk “Kus laulavad langustid.”
Imbi uuris väärt raamatut:
Kes meist ei teaks kultuslikku Rootsi ansamblit ABBA? Kuigi nad enam ammu ei tegutse, ei ole nad muusikamaailmast kusagile kadunud. Nende eriline helikeel ja harmooniline kooslus hullutas maailmas miljoneid inimesi ja nende looming on popmuusika ajalukku sisse raiutud.
Käesolev raamat on antud autoril neljas ansamblit käsitlev teos. Raamat ei puuduta ainult ansambli liikmeid, vaid sõna saavad ka ABBAga üht või teistpidi seotud olnud inimesed- muusikud, managerid, moekunstnikud, koreograafid jne. Räägitakse lahti kõik ansambli moodustumiseni viinud lood, puudutatakse põgusalt bändiliikmete eraelu ja räägitakse nende loomingust ka väljaspool ansamblit. Raamat on väga rikkalikult illustreeritud fotomaterjaliga, seepärast on see raamat nö “elav”. Lihtsalt kuiv tekst jääks võibolla igavaks. Kindlasti on see raamat maiuspalaks igale ABBA austajale, kuid seda võib pidada isegi ensüklopeediliseks teoseks ansambli kohta. Lisaks viib raamatu tagakaanel olev QR-kood Spotify playlist’i, kus saab kuulata nii ABBA enda laule kui ka bändiga seotud muusikute loomingut.
Kes meist ei teaks kultuslikku Rootsi ansamblit ABBA? Kuigi nad enam ammu ei tegutse, ei ole nad muusikamaailmast kusagile kadunud. Nende eriline helikeel ja harmooniline kooslus hullutas maailmas miljoneid inimesi ja nende looming on popmuusika ajalukku sisse raiutud.
Käesolev raamat on antud autoril neljas ansamblit käsitlev teos. Raamat ei puuduta ainult ansambli liikmeid, vaid sõna saavad ka ABBAga üht või teistpidi seotud olnud inimesed- muusikud, managerid, moekunstnikud, koreograafid jne. Räägitakse lahti kõik ansambli moodustumiseni viinud lood, puudutatakse põgusalt bändiliikmete eraelu ja räägitakse nende loomingust ka väljaspool ansamblit. Raamat on väga rikkalikult illustreeritud fotomaterjaliga, seepärast on see raamat nö “elav”. Lihtsalt kuiv tekst jääks võibolla igavaks. Kindlasti on see raamat maiuspalaks igale ABBA austajale, kuid seda võib pidada isegi ensüklopeediliseks teoseks ansambli kohta. Lisaks viib raamatu tagakaanel olev QR-kood Spotify playlist’i, kus saab kuulata nii ABBA enda laule kui ka bändiga seotud muusikute loomingut.
Marianne Mikko “Naise koht”
Marju arvab:
Marianne Mikko on kirjutanud raamatu naisest kui ühest ühiskonna liikmest. Juttu on sellest, kuidas meie stereotüüpsed mõttemallid hoiavad naisi ikka veel ahelas ja muudavad suhtumist naistesse, kuigi elame enda arvates vägagi eesrinlikult mõtlevas tänapäevas. Marianne Mikko on pannud kirja tähelepanekud ja kogemused, millega ta on kokku puutunud Eestis ja Euroopas laiemalt.
Juttu tuleb mitmetel teemadel: ebavõrdus palgamaksmisel, naiste õigusest oma kehale ja isegi linnaruumist, kus on arvestatud naistega. Viimane näide oli mulle isiklikult midagi uut ja silmiavavat. Raamatut pole raske lugeda, autor on kasutanud lihtsalt keelt, st tekstis puudub poliitikule sageli omane kantseliit.
Raamatut lugedes tulevad esile paralleelid oma elukogemustest ja iseteadvus saab innustatud.
Rital on teemaks loodus:
“Miks loodus otsa lõppes, vanaema?” Vanaema ohkas. “Me ei armastanud seda piisavalt,” vastas ta. “Ja me unustasime, et see annab meile rahu." “Me pole kunagi varem loodusest niivõrd eraldatud olnud.” “Meie käitumine on muutunud, mida vaesemaks on jäänud maastik. Lihtsamini öeldes, me oleme tuppa kolinud. Me elame kontorites, autodes ja tornmajades, veetes õues ainult 1-5 protsenti kogu oma ajast.”
Teadusuuringutel põhinev raamat annab põhjaliku ülevaate maailmas toimuvast. Analüüsitud on, kuidas keskkonna, eluslooduse muutmine muudab inimest ning mida loodusest võõrandumine inimesega teeb. Raamat pakub ka lahendusi, mida oleks veel võimalik ellu viia, enne, kui muutused on pöördumatud. Seega loe läbi ja anna sõbrale edasi!
Fred Jüssi “Rebasetund”
Imbi nautis mõnusat lugemist:
Esmakordselt ilmus antud raamat 1977. aastal illustreerituna mustvalgete fotodega. Uusim trükk on illustreeritud kaunite fotodega Eestimaa loodusest, autoriteks erinevad loodusfotograafid, sealhulgas tunnustatud loodusfotograaf Remo Savisaar.
Fred Jüssi on erinevad Eestimaa loomad raamatusse kirjutanud, alates ilvesest ja lõpetades mutiga. Tekst on kirjutatud mõnusalt jüssilikus keeles, iseloomustades ja kirjeldades loomi nii värvikalt, kui ka teadmisi andes. Näiteks kirjeldades metssiga: “Kui inimese kohta öeldakse, et ta elab nagu siga, siis tuleb seda mõista kui tunnustust, sest sigade komme püherdada porilompides johtub puhtusearmastusest. Vaevalt leidub paremat moodust parasiitidest ja igasugu saastast vabanemiseks kui püherdamine ja suplused puhtas poris”.
Igati mõnus lugemine, mis teadmiste saamise ja silmailu mõttes igati ära tasub.
Balthasar Russow “Liivimaa provintsi kroonika”
Rita pakub lugemisvara:
Kui ma Jõuluvanale kirja hakkasin kirjutama, oli see raamat poelettidelt juba välgukiirul kadunud. Arusaadav, miks. Üks kaunimaid ja sisukamaid sel aastal ilmunud raamatutest. Ka väga päevakohane, sest paraku kipub ajalugu ikka korduma.
Jaan Aru „Loovusest ja logelemisest“
Kaili hüva lektüür:
Neuroteadlase Jaan Aru raamat „Loovusest ja logelemisest“ on hea ja selge stiiliga populaarteaduslik raamat, kuhu on kirja saanud kõik see, mida me aju ja loovuse kohta teadma peaks.
Millest räägib Jaan Aru varem ilmunud raamat "Ajust ja Arust" saab pikemalt lugeda Tiina S. postitusest
Riina Raig "Loo oma tuniis : tuniisitehnika arhitektuur"
Iivi soovitus heegeldamishuvilistele:
Raamat on ilmunud 2021.a aga meie raamatukogusse jõudis 2022.a märtsis.
See on imetore raamat algteadmisi omavatele heegeldamishuvilistele, kes soovivad ise katsetada ja luua erinevaid ja veidi keerulisemaid mustreid.
“Aeg : teekond nimega Naine”, “Aeg : teekond nimega Mees”
Leelo soovitab ergastavaid raamatuid:
“Aeg : teekond nimega Naine” ja “Aeg : teekond nimega Mees” : Eesti tuntud inimesed vastavad küsimustele ja mõned mõtted on tõeliselt ergastavad. Soovitan.
Peter Wohlleber “Kannatlikud puud: kuidas puud õpivad kliimamuutustega kohanema- ja kuidas mets meid päästab, kui seda lubame”
Kristoffer Hatteland Endresen “Natuke meie moodi- jutustus sigadest”
Rita armastab sarja "Looduse lood":
Olles kord sarja “Looduse lood” fänn, ei saa ma mitte kiitmata jätta inimesi, kes otsustasid kõik seniilmunud raamatud eestikeelsena loetavaks teha. Mullu sarja täiendanud raamatud "Kannatlikud puud" ja "Natuke meie moodi- jutustus sigadest" väärivad samuti lugemist.
Kommentaarid
Postita kommentaar