Raamatu autor on Tartu Ülikooli ajuteadlane ja psühholoog. Mulle jättis raamat hea mulje ning sain üht teist uut aju kohta teada. Meeldis, et pakutud on erinevaid teooriaid ja autor ei ütle, et see on lõplik tõde, vaid vastupidi, on avatud võimalusele, et aja möödudes võidakse kõik variandid ümber lükata ja tuleb välja midagi hoopis uut. Aju on väga keeruline mehhanism oma saja miljoni närvirakuga ja omavaheliste ülipisikeste ühendustega ning aju jäädakse veel pikaks ajaks uurima.
Raamatus on käsitletud teadvuse teemat ja lahatakse küsimust, kas teadvus (meie vaimne olemus) on seotud ajuga või on midagi täiesti eraldiseisvat. Hetkel usub teadus pigem esimest varianti. Hetkel on veel puudu ka ühine definitsioon teadvusele, millega kõik teadlased nõus oleksid.
Põnev oli lugeda ka aju arengut ja laste mõttemaailma. Tuleb arvestada, et lapsed ei mõtle samamoodi nagu meie. Mulle tundub, et paraku paljud täiskasvanud ei ole sellest teadlikud.
Autor edastab ka tehisintellekti arenguid. „Tehismõistuse ja inimese võrdluses selgub natuke üllataval kombel, et meie, inimeste intelligents ei peitu kõrgetes intellektuaalse sisuga toimingutes nagu malemäng, vaid hoopis näiliselt lihtsates ja igapäevastes toimingutes nagu nägemine või kaaslastega vestlemine. Need on tegevused, mis toimuvad peaaegu automaatselt, kuid nende aluseks on tohutult palju õppimist.”
Raamatu teises pooles oli ka mõningaid praktilisi nõuandeid, kuidas piiratud aju ressurssi efektiivselt kasutada ja seda mitte mõttetult kulutada. Tänapäeval on väga palju rööprähklemist ja fakt on see, et ajule on see suur pinge ja väsitab ta ruttu ära. Lisaks on meil on väga palju kiusatusi sotsiaalmeedia külastamise ja uudiste lugemise näol. Sellest jääb kiiresti sõltuvusse, kuna ajule meeldib uudsus ja see tekitab mõnutunnet. „Nutiseadmest või veebilehitsejast pärit pidev ja vahetu uudsus programmeerib aju otsima seda kõikjalt samamoodi, nagu narkomaani aju on programmeeritud meelemürgi leidmisele.”
Väga põnev oli ka magamise ja unenägude osa. Kindel on see, et uni on ülioluline ning autor annab tervisliku une harrastamiseks ka näpunäiteid, mida vajadusel järgida.
Raamatut oli nauditav lugeda. Ajust võib väga teaduslikult kirjutada, kuid see raamat ei ole väga akadeemiline. Kirjutatud on see vaimukas stiilis ning lisatud on erinevaid näiteid ja ma ei saa märkimata jätta, et illustratsioonid on väga toredad ja püüdsid pilku.
Raamatus on käsitletud teadvuse teemat ja lahatakse küsimust, kas teadvus (meie vaimne olemus) on seotud ajuga või on midagi täiesti eraldiseisvat. Hetkel usub teadus pigem esimest varianti. Hetkel on veel puudu ka ühine definitsioon teadvusele, millega kõik teadlased nõus oleksid.
Põnev oli lugeda ka aju arengut ja laste mõttemaailma. Tuleb arvestada, et lapsed ei mõtle samamoodi nagu meie. Mulle tundub, et paraku paljud täiskasvanud ei ole sellest teadlikud.
Autor edastab ka tehisintellekti arenguid. „Tehismõistuse ja inimese võrdluses selgub natuke üllataval kombel, et meie, inimeste intelligents ei peitu kõrgetes intellektuaalse sisuga toimingutes nagu malemäng, vaid hoopis näiliselt lihtsates ja igapäevastes toimingutes nagu nägemine või kaaslastega vestlemine. Need on tegevused, mis toimuvad peaaegu automaatselt, kuid nende aluseks on tohutult palju õppimist.”
Raamatu teises pooles oli ka mõningaid praktilisi nõuandeid, kuidas piiratud aju ressurssi efektiivselt kasutada ja seda mitte mõttetult kulutada. Tänapäeval on väga palju rööprähklemist ja fakt on see, et ajule on see suur pinge ja väsitab ta ruttu ära. Lisaks on meil on väga palju kiusatusi sotsiaalmeedia külastamise ja uudiste lugemise näol. Sellest jääb kiiresti sõltuvusse, kuna ajule meeldib uudsus ja see tekitab mõnutunnet. „Nutiseadmest või veebilehitsejast pärit pidev ja vahetu uudsus programmeerib aju otsima seda kõikjalt samamoodi, nagu narkomaani aju on programmeeritud meelemürgi leidmisele.”
Väga põnev oli ka magamise ja unenägude osa. Kindel on see, et uni on ülioluline ning autor annab tervisliku une harrastamiseks ka näpunäiteid, mida vajadusel järgida.
Raamatut oli nauditav lugeda. Ajust võib väga teaduslikult kirjutada, kuid see raamat ei ole väga akadeemiline. Kirjutatud on see vaimukas stiilis ning lisatud on erinevaid näiteid ja ma ei saa märkimata jätta, et illustratsioonid on väga toredad ja püüdsid pilku.
Kommentaarid
Postita kommentaar