Maaja soovitab humoorikat kriminulli:
Soome krimikirjanikel on seda, mida eesti krimikirjanikel pole – huumorimeelt. Nende raamatute tegevustik jookseb ladusalt ja nauditavalt, raske on raamatut käest panna. Esimestena nimetaksin Reijo Mäkit ja Antti Tuomaineni. Kes iganes tahab endale head tuju peaks lugema Tuomaineni raamatut „Jänesefaktor”, mis on samuti triloogia esimene raamat. Raamatut võib pakkuda nii huumorit, krimi kui romantikat ihkavale lugejale. Samuti on siin väga sarkastiliselt suhtutud igasugustesse uhhuu-õpetustesse ja teraapiatesse, millede ignoreerimise tõttu peategelane oma kindlustusmatemaatiku koha ju kaotaski. Ja lugeja õnneks see õnnetus Henri Koskineniga juhtus, sest nüüd on võimalus näha ja kogeda, kuidas nohikust saab sangar. Pärast seda, kui tema hasartmängijast vend sureb ja talle seikluspargi pärandab, muutub Koskineni elu 180 kraadi.
Nüüdsest elab ta nagu ameerika mägedel, kus on hirmu, armu, närvikõdi, julmi kriminaale ja imelisi naisi. Kõikidest katsumustest tuleb ta auga välja, küll mõned laibad siin ja seal, aga lõpp hea, kõik hea.
Oyinkan Braithwaite „Minu õde, sarimõrvar“
Omapärane krimilugu neile, kes naudivad süngemat huumorit.
Koreda kauni õe Ayoola kallimad kipuvad eluga hüvasti jätma varem, kui see loomulik oleks. Veri on teatavasti paksem kui vesi, mistõttu armastatud pereliikme heaks ollakse valmis tegema nii mõndagi. Mõnel juhul lausa varjama kuriteo jälgi ja vabanema laibastki kui tarvis. Saladus on aga raske koorem ning võimalus pihtida lootusetule koomapatsiendile näib õena töötavale Koredele turvaline viis pingeid maandada. Kuni hetkeni, kui õde paneb pilgu peale mehele, keda Koreda armastab ning koomapatsient on otsustanud siiski elu kasuks.
Lisaks põnevusele leiab raamatust hulgaliselt häid koristusnippe!
Viveca Sten "Ohu poole"
Kaiet haaras mõrvalugu:
Kuues osa Sandhamni mõrvalugude sarjas. Sandhamnilt leitakse naise surnukeha. Ilmneb, et see on sõjakorrespondent ja ajakirjanik Jeanette Thielis. Mõrva uurivad Thomas Andreasson ja Nora Linde, kes on varem koos edukalt kuritöid lahendanud. Kui raamat läbi, siis jäin mõtlema, et seekordses osas toimub suurem osa raamatu tegevusest hoopis mandril ja mitte saarestikus. Ka see juhtub poolkogemata, et mõrvaohver just saarel sureb. Lugemisel pole sellest muidugi midagi, sest peaosalised on endiselt meeldivad inimesed, kellele kaasa elada, ükskõik kus nad siis parasjagu toimetavad.
Leonardo Padura „Laitmatu minevik“ ja „Havanna tuuled“
Lea luges väärt kriminulle:
Tegemist on krimisarja kahe esimese looga, mille Toledo kirjastus paari aastase vahega (2019 ja 2021) välja andis ja väidetavalt on sarjas veel kuus raamatut.
Minu huvi raamatu vastu tekitas eelkõige see, et tegemist on Kuuba kirjandusega, mida meil just sageli ei avaldata. Autor ise on öelnud, et see sari on omamoodi Kuuba elu kroonika. Kuubalikkuse õhkkonna loovad mitte ainult sigarid, rumm ja eksootilised toidud, mida lausa retsepti täpsusega kirjeldatakse ja armastus pesapalli vastu, vaid ka igapäevaelu nüansid ja sotsialistlik ideoloogia, järjekorrad ja toiduainete nappus, narkootikumid, valuutaga hangeldamine ja ametipositsioonide kuritarvitamine.
Sarja peategelane on kolmekümnendates eluaastates politseiuurija Mario Conde, hüüdnimega Krahv, kes unistas tegelikult kirjanikuks saamisest. Miski ei läinud aga nii nagu plaanitud: temast sai olude sunnil politseinik, parim sõber hääbub vaikselt ratastoolis, kaks kooselu lagunesid ja tüdruk, keda ta imetles, abiellus ambitsioonika koolivennaga, kes on nüüd kadunuks kuulutatud. Conde peab otsima inimest, keda ta tegelikult üles leida ei taha. Mälestused viivad ta tagasi kooliaega ja päris elu kokku oma noorusarmastusega.
Teises raamatus „Havanna tuuled“ on jõhkralt tapetud noor õpetaja, kelle kohta kõigil jätkus vaid kiidusõnu. Conde uurimusega paljastub aga õpetaja tegelik pale ja eluviis, mis ta kurva lõpuni viisid. Samal ajal on uurija ise kõrvuni armunud juhuslikult kohatud naisesse, kes lisaks kõigele armastab džässi ja mängib saksofoni.
Igatahes mina ootan Krahvi-lugudele järge, sest tegemist ei ole mitte ainult krimkaga vaid ka väärtkirjandusega.
Hans Rosenfeldt “Hundisuvi”
Liinale pakkus närvikõdi:
Krimiraamatu tegevuskohaks on Rootsi ja Soome piirilinn Haparanta. Linnakese lähedalt metsast leitakse surnud hunt, kelle surma põhjust selgitades avastatakse looma kõhust inimliha. Politseiuurija Hanna Websteri juurdlus läheb peagi ettenägematult laiahaardeliseks. Politseil tuleb lahendada mitu räiget kuritegu ja sündmused puudutavad valusasti ka Hanna isiklikku elu. Paralleelselt kulgevaid põnevaid tegevusliine on mitu. Kokku on põimitud erinevate tegelaste eraelud, narkoärikate ja naissoost palgamõrvarini välja. Raamat on korralikult põnev algusest lõpuni. Lugemiseks tegin valiku seetõttu, et autori Michael Hjorthiga kahasse kirjutatud Sebastian Bergmanist rääkiv menukas krimisari on üks minu vaieldamatuid lemmikuid. Pettuda ei tulnud ka Hans Rosenfeldti poolt omaette kirja pandud krimiloos, mis juhatab sisse uue põnevussarja.
Jo Nesbø „Kuningriik“
Kaili soovitab suurepärast lugemist:
Läinud aasta üks parimaid lugemiselamusi Eestiski väga populaarselt norra kirjanikult Jo Nesbølt. „Kuningriik“ on psühholoogiline põnevik, mille tegevus toimub ühes väikeses Norra mägikülas ning peategelasteks vennad Carl ja Roy. Kui kodukülast aastaid ära olnud Carl koju tagasi pöördub ja käib välja pealtnäha ideaalse plaani, mis vennad rikkaks ja koduküla kuulsaks teeks, hakkab paraku juhtuma asju, mida plaanis ei olnud. Elu ei tee ka lihtsamaks minevikusündmused, mis vendadel siiani hingel.
Suurepärane lugemine - ega muidu pole krimikirjanduse asjatundja Jaan Martinson kirjutanud, et see raamat on aegade parim psühhothriller.
Raamat meeldis ka Ailile:
Tuntud autori põnevusromaan, kus peategelaseks väikeses Norra mägikülas kõrgeima mäe harjal (millel on oluline osa tegevustikus) elav automehaanik Roy, kes elab pealtnäha rahulikku ja lihtsat elu. Tema noorem vend Carl on aastaid välismaal viibinud. Carli kojutulekuga hakkavad aga sünged lapsepõlvesaladused taas pinnale immitsema. Ja Roy peab otsustama, kui kaugele ta on nõus minema, et oma venda kaitsta.
Põnevust jätkub viimaste lehekülgedeni.
T. M. Logan "Puhkus"
Kaie soovitab saladusi täis põnevikku:
Neli pikaaegset sõbrannat sõidavad peredega Lõuna-Prantsusmaale puhkama. Kohale jõudes satub Kate asjaoludele, mis panevad teda kahtlustama, et tema mehel on kõrvalsuhe ja mis kõige hullem, arvata võib, et armukeseks on üks tema kolmest sõbrannast. Kas see nii ka tegelikult oli või varjatakse hoopis muud saladust? Raamat köitis mind algusest peale ja lõpp oli ikka üsna peadpööritav. Aga põneviku puhul on see ju ainult hea!
Lea on juba eelnevalt kirjutanud meie blogis Pierre Lemaitre põnevusromaanist "Alex", mille kohta võib lugeda siit
Möödunud aastal enam meeldinud Eesti kirjanike loodud põnevikest saab lugeda sellest postitusest
Kommentaarid
Postita kommentaar