Lugemispäevik

Selle suve parim lugemine: Toomas Kall “Paunvere lõpp”. Klassikute ümberkirjutamise meistrina on seni hiilanud Urmas Lennuk. Nüüd on efektse lühivormi loonud Toomas Kall: kuidas klassikud kirjutaksid “Kevadet”. Mitmekülgne nauding: Luts ise, Jaan Kross nagu Luts, Lennart Meri nagu Luts, Viivi Luik nagu Luts ja seda 26 erineval moel. Arvo Valtonlikud aforismid, Mats Traadilikud elulood, Jüri Tuulikulik kuuldemäng, Ilmar Trullilikud luuletused, Tõnu Õnnepalulik päevik jne.  Siin näiteks Hando Runnellik stiilinäide: “Pihilkäik.  Mis vaevab sinu südant,  mis koormab sinu kopsu,  mis põrmustab su põrna,  mis nõtkutab su põlvi,  mis lõdvestab su lõuga,  mis ladvestab su rasva,  mis närvutab su närve,  mis riivab sinu silma,  mis peseb sinu aju,  mis vaevab sinu südant -  kõik räägi ära arstile,  jah, oma perearstile.”  Ja Jaan Kruusvall: “Nad hilinesid, isa ja poeg. Või kes õieti? Sügis ikkag...

Põhjamaade romaani triloogia kolmas osa "Rigeli silmad", eelnevad “Nähtamatud” ja ”Valge laam” Norra kirjaniku triloogia räägib ühe perekonna elust 20. sajandil Norra looderanniku väikesel Barroy saarel. Väike pere: ema, isa ja tütar Ingrid. Tütar õpib emalt naiste töid ja isalt meeste töid. 1944. a kui Norra on endiselt okupeeritud sakslaste poolt ja Ingrid on kodusaarele üksi jäänud, et oma eluga ise hakkama saada, maja korras hoida ja merest elatist hankida. Ühel päeval saadab meri randa mitu ohvrit põhjalastud Saksa laevalt Rigeli. Üks laevaohver õnnestub Ingridil elule päästa. Paari nädalaga areneb noore laevaohvri ja keskealise saareelaniku vahel armastuslugu. Kuid peagi lahkub noormees saarelt, et proovida pääseda koju. Ingridile jäävad mälestused ja südame all kasvav laps. Sõja lõppedes sünnib tütar Kaja. Elu läheb edasi. Isa õde oma poja perega kolib saarele. Ent Ingridi hing on rahutu ja mälestused ei taha tuhmuda. Ingrid võtab oma 10-kuuse tütre ja otsustab ot...

  Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit koostasid Eesti Vabariigi juubeliaastal ühiselt näituse, et luua pilt meie teekonnast omariikluse sünnist tänase päevani. Seoses selle näitusega anti välja ka käesolev raamat. Raamat annab ülevaate Eesti ehituskultuurist- mida ehitati, miks ehitati, millest ja kuidas. See kaunilt kujundatud esinduslik teos käsitleb väga eripalgelisi objekte pühakodadest kuni veepuhastusjaamani. Huvitav on näha mismoodi hooned ajas on muutunud või täiendunud. Osasid hooneid tänapäeval enam säilinud ei ole- nagu näiteks Kohtla-Järve õlivabrik ja sealsed elamud. Mõned objektid pakkusid üllatust kuna olid mulle seni täiesti tundmatud. Näiteks nagu 1927. aastal ehitatud Tallinna Filterveevärk, mis oli esimene veepuhastusjaam Eestis. Hoone projekteeriti Inglise ettevõtte poolt ning selle tehnoloogia ja seadmed olid oma aja parimal tasemel. Üheks raamatus käsitletavaks objektiks on ka 1940. aastal ehitatud meie oma Rakvere Teat...