Lugemispäevik

Filmihuvilistel soovitan lugeda kaht väga huvitavat teost: Juri Lotmani „Filmisemiootikat” ja Jarmo Valkola raamatut „Filmi audiovisuaalne keel”. Kumbki ei eelda filmialast haridust, neid tasub lugeda kõigil, kelle hobiks on filmide vaatamine ja kellele meeldib nähtud filme analüüsida. Kes pole harjunud vanu filme vaatama või kes seni on neid kategooriliselt vältinud, neil tasub samuti mõlemat lugeda, vaadata nendes raamatutes analüüsitud filme ja siis järele mõelda, kas tasub end filmiklassikaga kurssi viia. Tänu nendele raamatutele jõudsin mina veendumuseni, et vanu filme tasub vaadata, sest nende kaudu on 1) võimalik laiendada oma ajaloolisi teadmisi (poliitilised sündmused, tehnika areng, rõivamood jms); 2) tutvuda teiste kultuuridega; 3) jälgida, kuidas filmid aegade jooksul on arenenud; 4) üllatuda, et ka vana võib olla uudne. Juri Lotman „Filmisemiootika” (2004) Filmikeelega esmaseks tutvumiseks väga sobiv teos. Semiootiku ja kultuuriloolase Juri Lotmani ladus, ...

Romaani peategelaseks on noor ja poliitikakauge tütarlaps Rilma, kes abiellub vanglast vabanenud kommunistiga ja satub sel moel inimeste sekka, kes oma ahvatlevaid ideid õnnelikust ühiskonnast tegelikkuseks loodavad muuta. Kuna ta on pärit optantide perest, on tema vanemad kommunistide tegusid revolutsioonijärgsel Venemaal juba kord tunda saanud ja see määrab nende suhtumise. Nii ongi Rilma pidevalt justkui kahe tule vahel  ja üritab suhteid hoida nii oma pere kui abikaasaga. Abikaasa Jaagup on aga ülimalt põhimõttekindel ja kompromissitu – ühest küljest Rilma teda just nende iseloomuomaduste pärast imetleb, teisest küljest aga teab, et nii mõndagi tuleb abikaasa eest varjata, sest kommunismidee on alati olulisem kui enda või lähedaste heaolu. Romaani koosneb kolmest osast – esimese osa tegevus toimub suvel 1938, mil Eesti vabariik on veel iseseisev, kuid Rilma kommunistist abikaasa koos oma kaasvõitlejatega otsib aktiivselt liitlasi kommunismiideede levitamiseks; teises o...

Nagu pealkirigi reedab on raamatus läbivaks teemaks vesi, eelkõige selle puudumine. Üsna palju on räägitud sellest, et veepuuduse tõttu võidakse tulevikus sõdu pidada.  Raamatus on kirjeldatud maailma tulevikus ja meie praegust maailma, mida nimetatakse endismaailmaks, meenutavad vaid prügilad, plastikarjäärid, mis on täis plastikut, kilekotte, endisaegset lagunenud tehnikat, mille otstarbest üldjuhul enam aru ei saada. Ja loomulikult on ka kliimasoojenemine juba nii kaugel, et näiteks lumi on midagi, millest võib vaid üksikutest säilinud paberraamatutest lugeda. "Kunagi, kui maailmas oli veel talvi, talvi, millesse võis mähkuda ja millel libastuda ja kust võis astuda sooja tuppa, kõndisid inimesed kristalliseerunud vee pinnal ja nimetasid seda jääks." Peaaegu kõik allikad on kuivanud ja ülejäänud on sõjaväe valduses. Raamatu peategelane, Noria, on teemeistri tütar ja tulevane teemeister ning pärast isa surma peab ta hakkama peidetud allika eest hoolt kandma ja saladust...

Raamat "Hobusehullud" räägib koolitüdruk Johannast, kes ei ole just kõige populaarsem. Raamat on kirjutatud päevikuversioonis, seega on selle lugemine ka üsna ladus. Johanna ja tema pinginaabrist sõbranna ei kuulu klassis populaarsete hulka ja on tõrjutud, seetõttu ei taha ka kumbki 1. septembril kooli minna. Johanna pinginaaber Eliis suudab juba teisel koolipäeval haigeks jääda ja Johanna peab koolipäevad suutma üksinda üle elada. Kuid siis juhtub midagi ootamatut... Johannale helistab klassi kõige populaarsem poiss - Marko ning küsib Johanna käest õppimist (ta ei ole seda kunagi varem teinud), samuti kutsub ta Johanna koos teiste poppidega õhtuks kaubamajja hängima. Kuna Johanna jaoks on see olnud eluunistus, siis ta loomulikult läheb sinna. Kahjuks selgus see, et Johanna oli kaasa kutsutud ainult sellepärast, et ta "poppide" kodused ülesanded ära lahendaks. Johanna sai sellest ise alles tükk aega hiljem aru, sest ta lootis veel viimase minutini, et on lõpu...

  „Esimene päev“ on raamat, mis esimest korda siin blogis annab põhjust kommenteerida pigem vormi kui sisu. Viimase juurde pole tõtt tunnistades veel jõudnud ning pole päris kindel, kas sirvimisest kaugemale kunagi üldse jõuan.  Väljanägemine on kauavalminud teosel tõesti muljetavaldav. Raamat näeb välja kui kunstiteos. Kaanelgi ütleb autor, et iga eksemplar on läbinud tunniajase järeltöötluse. Tõepoolest, raamatule on lisatud kõiksugu põnevaid vidinaid – järjehoidjaks padrunikest, käsitsi kleebitud detailid (nt autori foto tagakaanel), kõrvetatud servadega raamatulehed, tempel ja allkiri dokumendil jpm. Kahte täiesti ühesugust eksemplari ei leiduvat. www.rahvaraamat.ee/  Kuigi raamat on tõesti väga ilus ja kunstipärane, teeb kirjastiil ja mõned suri-muri mustal taustal leheküljed lugemise pisut raskeks ja takistavad tekstile keskendumist. Loodetavasti on sellega nii, et rohkem lugedes silm harjub. Et raamatu sisust pisut aimu anda jagan siinkohal raama...