Raamat "Hobusehullud" räägib koolitüdruk Johannast, kes ei ole just kõige populaarsem. Raamat on kirjutatud päevikuversioonis, seega on selle lugemine ka üsna ladus.
Johanna ja tema pinginaabrist sõbranna ei kuulu klassis populaarsete hulka ja on tõrjutud, seetõttu ei taha ka kumbki 1. septembril kooli minna. Johanna pinginaaber Eliis suudab juba teisel koolipäeval haigeks jääda ja Johanna peab koolipäevad suutma üksinda üle elada. Kuid siis juhtub midagi ootamatut...
Johannale helistab klassi kõige populaarsem poiss - Marko ning küsib Johanna käest õppimist (ta ei ole seda kunagi varem teinud), samuti kutsub ta Johanna koos teiste poppidega õhtuks kaubamajja hängima. Kuna Johanna jaoks on see olnud eluunistus, siis ta loomulikult läheb sinna.
Kahjuks selgus see, et Johanna oli kaasa kutsutud ainult sellepärast, et ta "poppide" kodused ülesanded ära lahendaks. Johanna sai sellest ise alles tükk aega hiljem aru, sest ta lootis veel viimase minutini, et on lõpuks ometi populaarne.
Ühel päeval helistab Eliis Johannale ja teatab et leidis ajalehest kuulutuse. Nimelt toimub ühes hobusetallis lahtiste uste päev. Päevast, mil nad hobusetalli satuvad kuuluvad nende südamed hobustele. Nad leiavad omale uue hobi - ratsutamise ning hobused. Uue hobiga kaasnevad uued väljakutsed, hulk seiklusi, sõpru ja vaenlasi ning isegi ootamatu armumine.
"Hobusehullud" pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2012. aasta noorteromaanikonkursil teise koha.
Raamat "Hobusehullud Ameerikas" räägib juba suuremaks kasvanud Johannast, kes on otsustanud suveks Ameerikasse lastelaagrisse kasvatajaks minna. Noorel inimesel on üsna raske minna kodust ja sõpradest pikaks ajaks eemale. Johannal algas Ameerikasse sõit konarlikult, sest lend lükati edasi ja kuna tema lend Ameerikasse toimus ümberistumisega, siis järgmisele lennule jõudmine läks praktiliselt üle noatera. Lõpuks aga laabuvad kõik asjad ja Johanna jõuab ilusasti Ameerikasse.
Istusin Tallinna lennujaamas lahkuvate lendude ootesaalis ja mängisin veidi närviliselt oma veepudeli korgiga. Nüüd see siis oligi käes - aeg asuda teele tundmatusse.
Vahetevahel tundus mulle, et pidin ikka pöörane olema, et sellise asja ette võtsin. Kuidas saan hakkama kodust kaugel vvõõras keskkonnas, võõraste inimeste seas ja võõra tööga, mis on pealegi minu esimene tõsiseltvõetav töökoht? Võib-olla ma ei oska piisavalt hästi inglise keelt ja jään suheldes hätta? Kas ma ikka tulen lastega toime?
Marian Suitso raamat "Hobusehullud Ameerikas" saavutas kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2015. aasta noorteromaani võistlusel III koha.
Mõlemat raamatut oli väga põnev lugeda. Hea oli see, et peatükid olid lühikesed, seega õhtuseks lugemiseks sobisid mõlemad raamatud väga hästi.
Kommentaarid
Postita kommentaar