Lugemispäevik

See on romaan ühe Põhja-Soomes elava pere saatusest 20. sajandi algusest kuni tänapäevani. Sellest pidi algselt tulema novellikogu, seetõttu on lugu lõhutud juppideks ja jagatud jutustajate vahel ära. Sündmustik areneb erinevatel tasanditel ja aegadel. Maria kutsuti valda ämmaemandaks, kuna eelmine oli jooma hakanud. Et kergem oleks abivajajateni jõuda, ostab ta jalgratta ja õpib sõitma. Ta tahab külarahvale näidata, et on pädev ämmaemand ja saab kõigega hakkama. Iga õhtuga saabuvad tema juurde abikutsujad üha kaugematest küladest. Marial sünnib tütar Lahja. Elatakse üle sõjad, tulekahju, kus enne sõda ehitatud maja ära põleb. Lahja abiellub sõjast tulnud Onniga, kuid nende abielu pole teatud põhjustel õnnelik. Lahja püüab oma mehele kõlvata, kuid sellest ei tule midagi välja. Onni olukord on kõige kurvem, sest tema ei kõlba isegi iseendale. Tal on kogu aeg tunne, et midagi on tema elus puudu, et ta ei suuda oma osa täita... ja õnn käib temast kauge kaarega mööda. Ta mõ...

Vaata kui hea, kui sa kõnnid ringi ja tunned ära: näe, kanakoole õitseb või kuuled, kuidas musträstas laulab. Oli ikka või, ei, vist hoopis... Mida põhjalikum määraja, seda parem, ei jää midagi umbmääraseks. Ja siin ta siis nüüd on: Jüri Kameniku "Eesti pilveatlas", esimene nii põhjalik eesti keeles. Niisiis, laenutame nädalavahetuseks, viskame aiatooli pikali ja hakkame vaatlema. "Tavaliselt on Eesti taevas korraga rohkem kui üht liiki pilvi. Sealjuures on pilvede tumedus ja värvus väga erinev. Näiteks kiudpilved on keskpäeval tavaliselt üleni valged, rünkpilvede rüngad valged või hoopiski tumedad, kihtpilved hallid. Kui päike asub madalal horisondi kohal, lisandub pilvedesse värviküllust. Vihmapilved on tavaliselt paksemad ja tihedamad ning võiks arvata, et valgus lihtsalt neeldub neis. Kuigi vähesel määral neeldubki, siiski hoopis suuremal määral hajub- see on seotus piisakeste suurusega pilves." Kiudpilvede äratundmiseks leiame 8 fotot, kirjeldused,...

Põhjamaade romaan Ester Nilsson, 31-aastane luuletaja ja esseist oli juba kolmteist aastat elanud harmoonilises ja vaimses kooselus mehega, tegi korralikult oma tööd ja tundis, et maailm on just selline, nagu tema seda tunnetab. Siis tuli telefonikõne.  Talle tehti ettepanek koostada ettekanne kunstnik Hugo Raskist. Juba ettekande tegemise ajal tundis Ester Raskiga suurt hingesugulust ja lõpuks igatses ja ihales kunstnikku.  Pärast ettekannet nad kohtusid. Rask tuli Estri juurde, tänas teda ja suudles põsele.  Järgneva lõunasöögi ajal oli Ester juba meeletult armunud. Ta lootis, et tema ja kunstniku vahel tekib hingesugulus ja soe sõprus. Eneseimetlejast kunstnikule Raskile pakub Estri tingimusteta imetlus ja armumine vaid huvi. Nad kohtuvad ja vestlevad filosoofiast, esteetikast, suurtest ideaalidest. Kuid Ester on armunud ja sellel tundel on oma reeglid ja vajadused.  "Ta lugeski (Majakovskit) ja nägi, et kõik armastasid ning nutsid ühtemoodi j...

Kallis ema ja isa!!! Me tahame koju. /…/ Me magame kehvasti. /…/ Siin on igav ilma teieta. Söögid on pahad. /…/ Pühapäeval tuleme teiega koju. Oleme kurvad. Ma olen nutnud. Sellise kirja saatis Ivar Heinmaa oma vanematele suvelaagrist, kui ta oli 10-aastane. 16 aastat hiljem, 1991. a jaanuaris, on ta Riias. Tänavalt kuuldud tulistamine on talle signaaliks, et tuleb välja tormata ja see kõik oma kaamerasse püüda. Maailmas on vähe kriisi- ja sõjakoldeid, mille keskel ta oma kaameraga seisnud pole. Selle tunnistuseks on rikkalik pildimaterjal raamatus. Ja pildil on ikka inimene. Inimene keset sõjakoledust. Aga on ka palju värvikaid kohtumisi, ja uskumatuid pääsemisi. Kui ma õieti mäletan, siis ühes raadiointervjuus ütles Ivar, et üks tema poegadest teadis pikka aega, et isa töötab tal lennujaamas. Mõnda aega kodus viibides, muutub ta rahutuks. Tema abikaasa Siiri teadis, kellega abiellub, juba siis, kui registreerimispabereid sisse viiest uuris Ivar, kas on ka selline võimalus,...

Miks mulle meeldib Ameerika? Ehk täpsemalt Ameerika Ühendriigid: jõukas riik, üle ookeani, järelikult raskemini kohalejõutav ja ahvatlevam, tohutu suur ja seega mitmekesise loodusega. Kes ei mäletaks juba kooliajast sekvoiasid Yellowstone`i rahvuspargis, Mississippi jõge ja Tom Sawyerit, Colorado kanjonit ja indiaanifilme. Aga kui ise kohale minna, kuidas siis on? Tahaks vähemalt reisida, näha New Yorki... Greete Kõrvitsale ei meeldi Ameerika. Ta leidis peale nelja kuud äärelinnaelu: "kui teil on unistusi, kaaluge sinna jäämist, kus te olete. Ameerika on võimaluste maa, ent ärge minge nii individualistlikuks, et unustate ära: teie pole ainus, kes siin võimalusi otsib." Noh, nii palju siis kiire karjääri unistusest. Äärelinnades pole kõnniteid ega ühistransporti. New York haiseb ja on lärmakas. Ameeriklased on uhked sõnavabaduse üle, aga mõnikord kannatatakse selle sildi all ära ka radikaalsed puritaanid ja nende vastased, kes saavad rohkem tähelepanu kui tavalised kodanikud....

Viimasel ajal on kogukonnad koostööd laiendanud: laadad, suvekohvikud, talgud, pärimuse kogumine ja sealt loogilise jätkuna uurimistööde tulemuste raamatuna väljaandmine. Üks alaliik neist - piirkondlikud kokaraamatud - peaks ju vägagi koha vastu isu äratama.  Kadrina vald koondas 2015. aastal ilmunud esinduslikku albumisse "Kadrina kandi maitsed" kõik oma valla ettevõtted, kus süüa pakutakse. Omanikud kirjutasid sissejuhatavad tekstid ja lisasid iseloomuliku retsepti. Alustatakse Arbavere puhkekeskusega (kanarull) ja lõpetatakse Õnnela külalistemajaga (seesamikana). Keskel muud head-paremat: Kadrina saunaklubi oma meetrise läbimõõduga panniroaga, Kadrina rahvamaja perenaine Helena Mägi kapsasupiga, Kolu mõis õpetab samovariga teed keetma, Ridaküla seltsimaja verivorste tegema, Vohnja jahiselts põdramaksa praadima, turismitalude küpsetistest rääkimata. Raamatus on ka ingliskeelne paralleeltekst ja e-aadressid. Lääne-Virumaa esimene taoline pääsuke ilmus aga juba 2011....