Lugemispäevik

Romaani tegevus algab elu kirjeldusega sõjaeelses Eesti Vabariigis. Romaani peategelane Maret Kolk kutsutakse koos emaga elama sugulaste juurde villasse järve ääres. Maja perenaine, Veronika Shwan, võtab Mareti ema villasse majapidajannaks. Proua Veronika oli oma majapidajanna ehk virtinaga, nagu talle meeldis teda naljatlevalt kutsuda, vägagi rahul. Ja neil oli hea läbisaamine. Majapidajanna Milde lausa armastas oma täditütart. Ja austas teda kui oma tööandjat. Arvestas igal sammul tema tahtmistega. Ta tütre Mareti meelest ehk isegi liiast. Ema liigne abivalmidus ja proua imetlemine tundus teismelisele tütrele pugejalik, millist käitumist ju kooliski tauniti. Kord kui Maret kuulis majaprouat laulmas ja proua temalt küsis kuidas tema hääl meeldis, siis tüdruk vastas siiralt: "Jah, meeldib, teil on ilus hääl, aga minu emal on veelgi ilusam hääl." Sel päeval sai Maret emalt oma esimese õppetunni. Olles juba pererahva kuuldekaugusest väljas, seletas ema tütrele, et ...

Kuniks väljas valitseb kuumus, on jahutavad joogid ja jäätised eriti hinnas. Kasulikke nippe nende valmistamiseks leiab järgmistest raamatutest: Angeelika Kang "Jäised ahvatlused" Raamatust leiab retsepte jäätiste, sorbettide ja parfeede valmistamiseks. Eva Palu "Jäätised ja sorbetid" Jäätiseraamat sisaldab retsepte jäiste maiuste valmistamiseks nii jäätisemasinaga kui ilma. Rohkelt inspiratsiooni ja uusi maitseid: klassikalisi koorejäätiseid, värskeid marjaseid sorbette, jäätisetorte ja ka kastmeid jäätisega serveerimiseks. Kadri Kaljurand "Jäätised, sorbetid, parfeed ja granitad" Üle saja retsepti sisaldavast raamatust leiab nii kreemjate piima-, koore- ja puuviljajäätiste, kergete sorbettide ja granitade ning suussulavate parfeede retsepte. "Külmtordid" Kokandushuvilistele ning maiasmokkadele mõeldud kokaraamatus on üle 200 külmtordiretsepti, mille hulgast võib igaüks leida om...

Raamatu autor, Harri Sandström, on sündinud Pärispea poolsaarel – Eesti põhjapoolseimas – Pärispea külas. Olles sarnaselt isale ja vanaisale meremees, oli autori elu tihedalt merega seotud. Paljude fotodega illustreeritud teos räägib Eesti põhjaranniku praeguse Lahemaa piires asuvate rannakülade elanike meresõidust ja kalapüügist. Pikemalt peatutakse raamatus laevandusel, sealhulgas purjelaevandusel ja selleks on ka põhjust: lahemaalaste kasutada on aegade jooksul olnud sadu laevu, sealhulgas ehitati siinsetes randades valmis hulk suuremaid ja väikesemaid tekiga purjelaevu ja ka üks puitkerega aurulaev.  Laevu ehitati nii Käsmus, Vergis, Pedassaares, Haras ja mujal. Käsmus ehitas esimese kaugsõidu-purjelaeva 1890. aasta algul tolleaegne suurem laevaomanik Joosep Kristenbrun. Laev veesati 1891. aastal ja sai nimeks "Salme". Kolmemastiline "Salme" purjetas Atlandi ookeanil kuni uppumiseni aastal  1915. Lisaks laevandusele on raamatus juttu ka kalapüügist ning ...