Meie raamatukoguhoidjate arvates parimatest möödunud aasta raamatutest on juttu küll juba siin, kuid kuna lugemiselamusi oli palju, siis on siin postituses välja toodud veel teisigi huvitavaid ja esiletõstmist väärivaid ilukirjanduse teoseid.
Tõlkekirjandusest
märgiti korduvalt ära Knut Hamsuni "Aga elu kestab", millest
on pikemalt juttu ka siin
ning mida peeti soojaks ja sõbralikuks (aga ka pisut aeglaseks) jutustuseks
inimeste saatustest.
Jonas Jonassoni raamatu "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus" peategelane põgeneb oma sajandal
sünnipäeval akna kaudu vanadekodust. Üsna kohe satub ta asjaolude kokkulangemise
tõttu seiklustesse, millega paralleelselt jutustatakse tema sajandipikkusest
värvikirevast ning seiklusrikkast elust. Raamatut kirjeldati kui koomilist,
põnevat ja kaasakiskuvat seiklusromaani.
PS. Tegu on 2010. aasta enimmüüdud raamatuga Rootsis,
mida on tõlgitud 25 keelde ning selle põhjal valminud film jõuab ekraanile
2013. aasta lõpus.
"Raamat inimlikkusest ja kurbusest. Noorte meeletud ambitsioonid klassikalise muusika tippupürgijatena ja kuidas sellel karusellil jääda ja olla inimene. Raamat edust, noorusest, professionaalsusest, suhetest, armastusest. Mõtlemapanev. Mis on meile siin elus tähtsaim."
Eesti
ilukirjandusest märgiti ära Olev
Remsu "Supilinna poisid":
"Siiani ma Remsut üldse ei hinnanud, liiga räme või nii, aga 50-ndate agulimiljöö kirjeldamiseks nagu rusikas silmaauku. Poleks lihtsalt uskunud, et ma sellised tellised nii põnevusega läbi loen. Põhjus peitus vist selles, et kohad olid tuttavad, aeg oli enam-vähem lapsepõlvest tuttav, aga millised sündmused ja detailid, ma polnud kunagi millegi sellise peale tulnud, nagu oleks vati sees elanud. Tõesti mõnus."
"Siiani ma Remsut üldse ei hinnanud, liiga räme või nii, aga 50-ndate agulimiljöö kirjeldamiseks nagu rusikas silmaauku. Poleks lihtsalt uskunud, et ma sellised tellised nii põnevusega läbi loen. Põhjus peitus vist selles, et kohad olid tuttavad, aeg oli enam-vähem lapsepõlvest tuttav, aga millised sündmused ja detailid, ma polnud kunagi millegi sellise peale tulnud, nagu oleks vati sees elanud. Tõesti mõnus."
Tõnu Õnnepalu "Mandala"
""Mandala" sisu vastas täpselt soojale oranž-kollasele kujundusele, tunne, et see raamat soojendab lausa tuba, hingest rääkimata."
Ja veel: "Tegelasteks
küll kassid, aga mina lugesin sealt välja suure osa Eesti ajaloost läbi
erinevate situatsioonide ja inimeste."
Lauri Sommer "Räestu raamat"
"Üks väga soe ja armas meenutuste raamat. Palju arutlusi juurte üle. Respekt esivanemate vastu. Südamlikud portreed, looduspildid, hellad meenutused lapsepõlve loomadest, rohkesti enesevaatlust, püüdu jõuda asjade olemuseni. Erilise värvi annab raamatule võru keel, seejuures on murdesõnu väga põnevalt põimitud kirjakeele sekka. Muidu võib-olla jääks põhjaeestlane lugemisel jännigi. Kultuurilooliseltki hariv lugemine – Jaigile ja Adsonile on pühendatud eraldi peatükid ja nende vaim näib Räestu kandis seniajani mõju avaldavat."
"Üks väga soe ja armas meenutuste raamat. Palju arutlusi juurte üle. Respekt esivanemate vastu. Südamlikud portreed, looduspildid, hellad meenutused lapsepõlve loomadest, rohkesti enesevaatlust, püüdu jõuda asjade olemuseni. Erilise värvi annab raamatule võru keel, seejuures on murdesõnu väga põnevalt põimitud kirjakeele sekka. Muidu võib-olla jääks põhjaeestlane lugemisel jännigi. Kultuurilooliseltki hariv lugemine – Jaigile ja Adsonile on pühendatud eraldi peatükid ja nende vaim näib Räestu kandis seniajani mõju avaldavat."
Meelis Friedenthal "Mesilased"
"See raamat sobis nagu rusikas silmaauku selle vihmase suve puhkuseaega. Akna taga ladistas vihma ning raamat jutustas suure nälja aegsest veest ja mudast lirtsuvast Eestimaast, Tartust. Melanhoolia ja masendus kuubis võtsid vastu kidura ihu ja haiglase hingega saksa vahetusüliõpilase, kelle silmade (aga tegelikult ka nina) kaudu antakse edasi teekonda läbi troostitu Eesti maastiku ning pildid muda ja mäda järele lehkavast Tartust. Meisterlik olustiku edasiandmine. Ausõna, seda mäda lõhna oli lugedeski tunda. Jääb tunne, et kujutatud ajal valgeks ei läinudki ning teekäija pidi pidevalt võitlema vastutuulega. Tudengi palavikuaegsed nägemused muudavad kontaktid põlisrahvaga müstilisteks. Selline pealkiri on sügava tähendusega: Hing käib meist väljas nagu mesilased tarust, mesi on melanhoolia ravim – sellised olid keskaegsed uskumused. Hing otsib mudast ja mädast pääsemist ning ihkab helgust. Eks see üks igikestev ihkamine ole."
"See raamat sobis nagu rusikas silmaauku selle vihmase suve puhkuseaega. Akna taga ladistas vihma ning raamat jutustas suure nälja aegsest veest ja mudast lirtsuvast Eestimaast, Tartust. Melanhoolia ja masendus kuubis võtsid vastu kidura ihu ja haiglase hingega saksa vahetusüliõpilase, kelle silmade (aga tegelikult ka nina) kaudu antakse edasi teekonda läbi troostitu Eesti maastiku ning pildid muda ja mäda järele lehkavast Tartust. Meisterlik olustiku edasiandmine. Ausõna, seda mäda lõhna oli lugedeski tunda. Jääb tunne, et kujutatud ajal valgeks ei läinudki ning teekäija pidi pidevalt võitlema vastutuulega. Tudengi palavikuaegsed nägemused muudavad kontaktid põlisrahvaga müstilisteks. Selline pealkiri on sügava tähendusega: Hing käib meist väljas nagu mesilased tarust, mesi on melanhoolia ravim – sellised olid keskaegsed uskumused. Hing otsib mudast ja mädast pääsemist ning ihkab helgust. Eks see üks igikestev ihkamine ole."
Daniel Vaariku "Praktikaaruanne"
"Terane poiss Vaarik vaatab tagasi oma ajakirjanikutee hakatusse ja fikseerib asjade kulgu ja seisu, säästmata seejuures värve ja mahla. Mõjub väga elusalt. Nii palju tuntud lehemaailmaga seotud tegelasi oma nime all sees ning ju on neile tõepärased ütlemisedki suhu pandud. Itsitad ja ohkad ja imestad lugedes nende kummaliste 90-ndate üle ning meenutad oma tegemisi ning tundmusi tol ajal."
"Terane poiss Vaarik vaatab tagasi oma ajakirjanikutee hakatusse ja fikseerib asjade kulgu ja seisu, säästmata seejuures värve ja mahla. Mõjub väga elusalt. Nii palju tuntud lehemaailmaga seotud tegelasi oma nime all sees ning ju on neile tõepärased ütlemisedki suhu pandud. Itsitad ja ohkad ja imestad lugedes nende kummaliste 90-ndate üle ning meenutad oma tegemisi ning tundmusi tol ajal."
Kommentaarid
Postita kommentaar