Üks aastaring on jälle möödas ja läinud aasta lemmikud loetud raamatute seast välja nopitud. Kiiduväärt raamatuid on sõelale jäänud omajagu. Eesti kirjandusest kerkis esile Lilli Luugi “Ööema”.
Lilli Luuk „Ööema“
Tiina K. soovitab kodumaist romaani:
„Ööema“ algab küll sündmustega, mis toimuvad lähiminevikus kuid jõuab läbi mälestuste sõjajärgsesse Eestisse, okupatsiooniaja algusesse. Aega, kus senine elukorraldus ei kehtinud ning kõik lootused olid purunenud.
Mitme võimu vahele jäänud inimeste valikud olid keerulised – valik halva ja veel halvema vahel olukorras, kui alati ei tea, kumb on kumb. Kui koju jääda oli ohtlik tuli põgeneda jättes samas oma pere, tavaliselt naised, võimude huvi alla.
Metsa ja rabasse varjunud inimestel polnud enam tagasiteed koju, ka eluspüsimine metsas polnud kerge. Lisaks enese elushoidmisele lasus õlgadel pidev murekoorem lähedaste pärast, kellele põgenenud pereliikmed alati ohtu kujutasid või siis vastupidi – hirm selle pärast, millal saadakse reedetud, sest piinajad on info hankimisel sihikindlad ja leidlikud.
Lugu on jutustatud läbi kolme põlvkonna naiste. Kõik nad on elus kannatanud. Mall, kes varjab ja varustab oma metsavennast meest kasvatades samal ajal tema kahte tütart Hinget ja Virvet. Lapselaps Krissu, kes laseb koos lapsega jalga oma vägivaldse mehe juurest.
Minevikus juhtunu koorub ja saladused paljastuvad väehaaval kogu läbi kogu raamatu. Ükski kild ei tule lugejani kohe ja kergelt.
Väga kaasahaarav lugemine meie ajaloost ja keerulistest inimsuhetest.
Mitme võimu vahele jäänud inimeste valikud olid keerulised – valik halva ja veel halvema vahel olukorras, kui alati ei tea, kumb on kumb. Kui koju jääda oli ohtlik tuli põgeneda jättes samas oma pere, tavaliselt naised, võimude huvi alla.
Metsa ja rabasse varjunud inimestel polnud enam tagasiteed koju, ka eluspüsimine metsas polnud kerge. Lisaks enese elushoidmisele lasus õlgadel pidev murekoorem lähedaste pärast, kellele põgenenud pereliikmed alati ohtu kujutasid või siis vastupidi – hirm selle pärast, millal saadakse reedetud, sest piinajad on info hankimisel sihikindlad ja leidlikud.
Lugu on jutustatud läbi kolme põlvkonna naiste. Kõik nad on elus kannatanud. Mall, kes varjab ja varustab oma metsavennast meest kasvatades samal ajal tema kahte tütart Hinget ja Virvet. Lapselaps Krissu, kes laseb koos lapsega jalga oma vägivaldse mehe juurest.
Minevikus juhtunu koorub ja saladused paljastuvad väehaaval kogu läbi kogu raamatu. Ükski kild ei tule lugejani kohe ja kergelt.
Väga kaasahaarav lugemine meie ajaloost ja keerulistest inimsuhetest.
Kaili nautis samuti:
Lilli Luuk käsitleb oma romaanis eestlaste raskeid valikuid II maailmasõja aegses Eestis. Põigates mitmesse ajastusse rulluvad lahti traagilised lood, millest üldiselt rääkida ei taheta. Mets ja raba on romaanis kesksel kohal, aga pole see ju üllatav, sest mets on eestlaste jaoks alati elus tähtsat rolli mänginud.
Lisaks huvitavale ja aegamööda lahti kooruvale loole tõstaksin esile ka autori väga head keelekasutust, mis raamatu lugemise eriti nauditavaks teeb.
Juune Holvandus “Klanni võrgus”
Leigit üllatas:
Juune Holvanduselt ei olnud ma varasemalt midagi lugenud, kuid tänu Virumaa kirjandusauhinna “lugemiskohustusele” sain meeldiva üllatuse osaliseks. Ajastu on sama, mis Tauno Vahteri raamatus “Hea venelane”, ent kui Vahteri raamat on kirjutatud sarkastilises-iroonilises võtmes, siis Holvanduse teos on pigem realistlikus võtmes arenguromaan eestivenelase silmade läbi.
Eileen on noor naine, kes pärit venekeelsest perekonnast, kus elu ja mõttemaailm oli tihedalt seotud Nõukogude Liiduga. Eesti taasiseseisvumise järgselt seisab Eileen, aga silmitsi identiteedikriisiga, kus ühest küljest on saavutatud vabadusest rõõm suur, kuid iseenda koha leidmine, selles uues Eestis ei ole nii kerge. Ta ei taha olla venelane, aga eestlaseks ta ka ei saa.
Piret Raud „Keedetud hirvede aeg“
Evelin Ojamets "Napoli ei lase üksindust tunda : minu 20 aastat Napoli rännakuid"
Tarmo Pikner „Tõde ja vale. Vend ja õde“
Armin Kõomägi “Taevas”
Gregor Kulla “Peenar”
Gregor Kulla proosaluule “Peenar”:
pane aga oma mõtted päevikusse ja päevik trükki, kindlasti leidub mõni samamoodi mõtleja. Minu arust ilusti selgelt sõnastatud ja küllaltki optimistlik tänapäeva noore elu kajastus.
Kaili kiidab:
Raamatu sisututvustus ütleb, et „Keedetud hirvede aeg“ on pilguheit ajastusse, mida varjutavad stagnatsioon ja kõhedad minevikusündmused, kus hingerahu üle valitseb hirm ning selget pilku katab ebamäärasuse hägu.
Ma ei proovigi täpsemalt ümber jutustada romaani sisu, sest ilmselt mõtestab iga lugeja kirjeldatud ajastut pisut isemoodi.
Kiidan aga ülivõrdes autori oskust niivõrd kauni keelega kirjeldada inimhinge olemust ja looduse ilu.
„Keedetud hirvede aeg“ on raamat, mida kindlasti veel lugemiseks ette võtan, sest Piret Raua tekste lugedes avastad iga kord midagi uut.
Silvia Mälksoo "Kirjad kasuemale : Silvia Mälksoo ja Silvia Rannamaa kirjavahetus 1968-1999"
Ailile meeldis:
Raamatusse on Silvia Mälsoo koondanud valiku oma kirjavahetusest kirjanik Silvia Rannamaaga. Kirjavahetus algas siis, kui Silvia Mälksoo oli 15-aastane ja kestis 31 aastat. Kirjavahetusest kasvas välja sõprus ja läbikäimine perede vahel, suvepuhkused Kassaris.
Kirjad on samas ka noorema Silvia kujunemise ja arengu lugu, tema pere lugu, millele Silvia Rannamaa südamest kaasa elas.
Riina soovitab helget lugemist:
Rakvere tüdruku armastus itaalia keele, kultuuri ja Napoli vastu. Raamat täis kirjeldusi itaalia elulaadist, kultuurist, toidust, kirjandusest ja tunnetest.
Raamatu läbiv teema on Napoli oma ajaloo ja mõjuga inimesele, sekka ka delikaatselt isiklikku suhet ja läbielamisi.
Ilus ja helge lugemine, huvitav ja kaunis vaade Itaaliale ja Napolile.
Kaili luges perekonnalugu:
Tarmo Pikner on võtnud seekordses romaanis ette lahti kirjutada ühe tõestisündinud perekonnaloo. Perekond Kaalude lugu on traagiline: vend Ülo ühines Saksa sõjaväega ning oli hiljem metsavend, õde Aira oli aga tulihingeline kommunist, kelle kaebus oma isa vaadete vastu isa Siberi rongile saatis.
See on lugu, millel ei olnud õnnelikku lõppu – kannatajateks osutusid kõik.
Ühe perekonnaloo kaudu suudab autor lahti kirjutada meie ajaloo ühe kõige keerukama ajajärgu, kus erinevate vaadete tõttu mitte ainult ei lagunenud perekonnad, vaid hukkusid ka väga paljud inimesed.
Leelo rändas lennujaamades:
Reisikiri, aga külastatud lennujaamade kohta üle maailma: hinnad, inimesed, teenindus, lõhnad, vahel natuke ümbrust ka, vahel läheb kohe järgmise lennu peale. Erinevad kultuurid. Ja palju sellest reisimisest kasu on.
Leelo luges proosaluulet:
pane aga oma mõtted päevikusse ja päevik trükki, kindlasti leidub mõni samamoodi mõtleja. Minu arust ilusti selgelt sõnastatud ja küllaltki optimistlik tänapäeva noore elu kajastus.
Kommentaarid
Postita kommentaar