Romaan, milles kokkulangevusi raamatutega Anne Jordahli "Karuküti tütred" ja Delia Owensi "Kus laulavad langustid". Põnevikus käsitletakse teemasid, nagu tavamaailmast ära lõigatud olemine, looduses ellu jäämine, jahipidamine, manipuleerimine, vägivaldsed suhted, seksuaalvägivald. Lugu keskendub Helenale ja tema minevikule, mida ta on püüdnud unustada.
Helena on õnnelikus abielus, kahe lapse ema. Enda ebatavalisest lapsepõlvest ei ole ta rääkinud isegi abikaasale. Tavaeluga kohanemine on tema jaoks olnud raske, kuna elas 12 aastat soos, teistest inimestest eraldatuna, vaid oma ema ja isaga.
Väärkohtlemine ja manipuleerimine olid tüdruku jaoks tavalised, kuna Helena ei teadnudki, missugused on normaalsed peresuhted. Vaatamata isa vägivaldsusele tütar küll jumaldas teda, kuid samas ka kartis ning tahtis talle igati meele järgi olla. See tähendas, et Helena jäljendas oma isa suhtluses emaga ning kohtles naist, kui alamat ja ebaolulist isikut. Helena õppis isalt kõiki vajalikke oskuseid, mis tagasid looduses ellu jäämise, jälgede lugemist, püüniste panemist, jahtimist jne. Ta ei osanud aimatagi, et tegelikult on tema isa tuntud kui Soosaare Kuningas, kurjategija, keda kunagi otsiti taga lapseröövi eest. Noor tüdruk, kelle Soosaare Kuningas, aga röövis, oligi Helena ema.
See põnevik haarab sind sõna-sõnalt, leht-lehelt endasse oma tumeduse, vastuoluliste tegelaste ja tegudega. Kes jääb ellu? Kas jälitaja või jälitatav? Kas omakohus on õigustatud või mitte? Kas õiglus võidab?
Kommentaarid
Postita kommentaar