Valerie Perrin „Pühapäeva rüppe unustatud“

Loo peategelane on noor naine Justine, kes töötab Hortensia-nimelises vanadekodus hooldajana. Ta elab oma vanavanemate ja onupoja Julesiga, sest mõlema noore vanemad hukkusid samas autoõnnetuses. Justine naudib oma tööd vanadekodus, talle meeldib kuulata vanakeste lugusid ning tema eriliseks lemmikuks on ligi 100 aastane Helene, kelle traagilise eluloo on ta otsustanud kirja panna.

Lugu kulgeb kõrvuti mitme ajas ja mitme tegelase silmade läbi. Lisaks Helene saatuse avamisele hakkavad kooruma ka Justine ja Julesi vanemate hukkumise tagamaad. Lugu on kurb ja traagiline, kuid samas soe ja südamlik. Keegi pole üdini halb ega hea ning halbade otsuste taga on inimlikud tunded. 

Lisaks minevikku vaatamisele lisab põnevust kaasajas toimuv, nimelt tekitab pahameelt ja palju segadust vanadekodust selle unustatud asukate omastele helistav anonüümne helistaja.

Samalt autorilt on varem ilmunud ka raamat “Lilledele värsket vett”, mille lugemiseks tuleb end raamatukogus ikka veel järjekorda panna.