Patrick Ness “Kui koletis kutsub”
Ursula luges fantaasiaraamatut:
Ma ei ole väga suur fantaasialugude fänn, mistõttu jäävad minu poolt üldiselt puutumata raamatud väljamõeldud olenditest ja maailmatest. “Kui koletis kutsub” on aga mitmete auhindadega tunnustatud ja ka lugejate seas kiidetud raamat, nii et uudishimu sai ikkagi minu ignorantsusest võitu.
Ja tõepoolest - tegelikult on see väga realistlik lugu ühest tavalisest koolipoisist ja tema raske haigusega võitlevast emast. Selliste raskustega toimetulek ei ole lihtne täiskasvanutelegi, rääkimata lapsest ja paratamatult võivad ühel hetkel hakata meie peas elama koletised. On valida, kas lasta hirmul end võita või vaadata, võibolla on see koletis tulnud meile midagi õpetama.
Väga inimlik, südamlik ja lõppkokkuvõttes ka helge lugu, mida ei saa käest enne kui tagumine kaas on sulgunud. Lisaks illustratsioonid - taas aitavad need lugu väga palju ilmestada!
Anu soovitab elulist lasteraamatut:
Kui Ingmari vanemad lahku lähevad, kolib ta koos emaga väikesesse majja Koplis, mere ääres. Uus algus ei ole mõistagi kerge, nii teistsuguses kodus kui ka uues koolis. Ent meri oma lõputus mitmekesisuses on Ingmarile justkui toeks, pakub seltsi ja toob kodurannale igasuguseid seiklusi. Peagi leiab ta ka sõpru, kellega koos elu jälle uued rööpad leiab.
Eelkõige meeldis raamat sellepärast, et on väga eluline. Samas pole ängistav. Kui palju muret võib ühe lapse sisse mahtuda ja kui kergelt leiavad lapsed ümbritsevast maailmast tuge! Kui ilus on see hetk, kui lootus hakkab pilve tagant kiiri heitma! Kui suur sõber võib olla loodus! Kui palju rõõmu võivad pakkuda pisikesed asjad me ümber ja elutargad sõbrad!
Usun, et sellest raamatust on tuge neile lastele, kes katkiste perede elukorralduses püüavad hakkama saada. Ja mitte ainult neile! Nagu kõik väga head lasteraamatud, arendab kindlasti ka see laste empaatiavõimet.
„Ingmar ja meri” pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ning kirjastuseTänapäev lastejutuvõistlusel kolmanda koha.
Davide Calì „Natuke nagu mango”
Merlin nautis pildiraamatut:
Davide Calì „Natuke nagu mango”on üks tore pildiraamat sellest, kuidas hakkama saada tundmatuga.
Ühel päeval kukkus taevast alla üks tohutu suur ja täiesti võõras asjandus. Külarahvas tuli kokku selleks, et aru saada mis asjandus see selline on. Üpris üksmeelselt arvasid teadlased, sõjaväe ülemjuhataja, leiutaja, filosoof, uudishimutseja ning pessimist, et tegemist on suure jamaga.
Ainult üks väike tüdrukutirts astus lähemale ja maitses seda suurtjama. Kui tahad teada, kuidas külarahvas selle suure jamaga hakkama sai, kiika raamatusse.
Sabine Bohlmann ,,Tüdruk nimega Willow”
Marele pakkus põnevust:
Põnev fantaasialugu 11-aastasest Willowst, kelle ema on õnnetuses hukkunud, tänu isale mõistab ta, et mälestustes elab ema mõlema südametes edasi.
Tüdruk saab vanatädilt päranduseks metsa ja nõiaväe. Samas ka elutähtsaid tarkusi, kuidas metsa hoida, loomi ja linde märgata, oskuse õigeid sõpru leida ja hoida.
Tädi Alwina õpetused Willowle:
"Usalda ennast. Kuula ennast. Kuula oma südant, Sinus on väge teha kõike ja kõigega hakkama saada. Sa ei ole üksi. Sulle on toeks loodus. Usalda teda ja kuula tema märguandeid".
Eva Janikovszky “Kellesse see laps läinud on?”
Ursula lugemissoovitus:
Autoril on kindlasti rohkem tuntud lasteraamatud “Kui ma oleksin suur” ja “Minuga juhtub alati midagi”. See raamat on aga suunatud pigem teismelisele lugejale. Kuigi tekst on lühike ja raamatus on väga palju ka pildimaterjali, on lugu ise väga sobilik ka täiskasvanud lugejale. Raamatust leiab äratundmist, kuidas täiskasvanud pahaaimamatult lastele juba sünnist saati ootusi esitavad ning lapse kasvades, eriti veel nooruki ikka jõudes jällegi laste suhtes kriitiliseks muutuvad. Need väikesed inimesed, kes sündides kõik on targad, tugevad ja andekad, muutuvad täiskasvanute silmis ühel hetkel laisaks ja lohakaks ja sihituks.
Raamat annab meile võimaluse ennast veidi kõrvalt hinnata ja meelde tuletada, et lastele võiks jääda rohkem kasvamise rõõmu ja vähem kriitikat.
David Almond ,,Uhiuus poiss”
Marele meeldis:
Ühte tavalisse kooli tuleb kaheks nädalaks salapärane poiss George. Ta ei ole tavaline poiss, ta tekitab palju küsimusi. Miks kukub tal kõrv ära? Miks preili Crystal teda kogu aeg jälgib ja ta kohta midagi salapärast kirjutab? Sellele vaatamata leiab George klassist omale sõpru, kes on temasse kiindunud.
Mis on õigem, kas uut maailma loovad lapsed või robotid?
Charles Dickens "Jõululaul", 2023
Ritat lummas:
Raamat, mille sündmustik toimub jõuluööl, kõneleb hoolimisest. Seda jutustust peetakse maailma kuulsaimaks jõululooks, kuid pean tunnistama, et mina lugesin seda esimest korda. Raamatu võtsin kätte hoopis illustratsioonide pärast, sest kunstnik Lisa Aisato pildid on mind alati lummanud, nii ka seekord.
Maarja Astover ,,Kurat ja ingel mu õlal”
Mare tutvustab noortekirjandust:
Raamatu peategelane on 14-aastane Monica, kes alustab oma päevikut 7. klassi viimasel koolipäeval. Peres on kolm last, Monica isa on surnud, emal on uus mees, kes tekitab tõsiseid probleeme joomise ja vägivallatsemisega.
Et elu saaks edasi minna, tuleb mõnedest vanadest asjadest ja teinekord ka inimestest lahti lasta.
Raamat lõppeb helgelt, tulevikku vaatavalt.
"Meil lasteaias: aga miks?"
Ulvi luges koos lapsega:
Kui lasteaiaga alustamise teema nii kõnetab, siis tuleb ju selleks ka last kuidagi ette valmistada. Hea on uurida täpselt selleteemalist raamatut, mis räägib kuidas lasteaias asjad käivad. Raamat annab just väikestele (suunatud vanusele 2-4) väga toreda ülevaate, mis lasteaias tehakse ja milline näeb välja sealne päev ilma lapsevanemata. Meie võisime lõputult neid detailirohkeid pilte uurida ning raamatus olevate klappide alla piiluda. Raamat, millest laps ja ise ei tüdine.
Marge Pärnits „See on minu pall“
Ulvi uuris koerte mänge:
Raamatu on illustreerinud Ukraina kunstnik Anna Ryazanova.
2023. aastal ilmunud lasteraamat annab ülevaate koerte mängulisest elust. Peategelase Mustika jaoks võib peituda igas loomas tema mänguasi pall. Lõpuks leiab ta enda arvates selle õige palli, kes osutub hoopistükis siiliks. Väga kaunilt illustreeritud raamatut on lapsega põnev uurida ning lühike ja tabav jutt ei väsita last ära.
Ulvi uudistas metsloomi:
Väiksematele lastele mõeldud pappraamat. Lastele meeldib ikka midagi otsida ja leida – just selle sarja raamatud on meile väga meeldinud. Metsaloomi on tore avastada nii looduses kui ka raamatus ja selles raamatus jätkub avastamisrõõmu kauemaks. Lisaks avastamisele saab lapsele lugeda piisava pikkusega informeeriva tekstilõigu loomade kohta.
Bardur Oskarsson “Lapik küülik”
Leelo soovitab mõnusat lugu:
Lasteraamatutest nautisin Bardur Oskarssoni “Lapik küülik”: nii-ii mõnusalt absurdlik, et tõmbab kohe suu kõrvuni, ise küll selle peale poleks tulnud. Aga räägib lastele südamlikult surmast.
Kommentaarid
Postita kommentaar