Ma kahtlustan, et enamus meist vaatab mõnikord tuju tõstmiseks kassivideoid. Tõsiselt, ma olen mitmeid muidu asjalikke inimesi niisuguselt tegevuselt tabanud. Ja mis siis sellest, need väikesed karvapallid mõjuvadki väga positiivselt. Aga tasub lugeda ka raamatuid. “Frankie” on lihtne ja soe lugu depressioonis enesetapumõtetega mehe ja kodutu kassi sõprusest. Kõik inimese probleemid on esitatud kassi vaatenurgast ning neljajalgse sõbra mõtted lisavad loole hulgaliselt huumorit ning toovad peategelase elule tagasi. Kahe ajakirjaniku poolt kirja pandud ning rohkelt auhindu noppinud kerge ning südantsoojendav lugemine, milleks tasub jupike aega varuda küll.
“Igal pool kohtad teisi loomi, kes räägivad teist keelt, ja mitte kõiki ei saa ära süüa või keskelt pooleks hammustada või surnuks mängida. Siis tuleb rääkida. Nii juba kord on.”
“Aga mõistagi tuleb ka teada, et rebased valetavad palju. Noh, nad pingutavad lihtsalt pidevalt üle. See on nende loomuses. Ma ei pea seda halvaks, sest rebased ei räägi nii paha pärast. Nad on alati positiivsed. Alati päikselised. Seepärast kutsutakse neid meeleldi matustele. Hauakõnet pidama.”
“Sa elad inimese juures?” ütles Musklis Tõrukõuts. Sõna inimene hääldas ta nagu rasket haigust. “Seda ma poleks sinust kunagi arvanud, Frankie. Sa olid ju vabaloom.”
“Ma olen ikka veel vabaloom.”
“Mitte siis, kui sa inimese juures elad.””
“Jama,” ütlesin. “Vabaloom on hoiaku küsimus.”
“Ei, Frankie. Kes inimese juures elab, see muudab end sõltuvaks. Sa kaotad kogu oma auto…auto…tead küll. Selle asja. Kas sa tahad päriselt paksuks minna, Frankie?”
“Mis?”
“Sa saad iga päev süüa. Taldrikult. On mul õigus? Varsti jäävad su instinktid kängu, sõber. Sa jääd laisaks. Ka peast. Vaata mulle otsa, Frankie: see musklis keha, see vilgas vaim – need hääbuvad kohe, kui inimese juurde elama lähed.”
“Ära karda, ma ei lähe paksuks.”
“Sa oled pisut juurde võtnud, ütleksin ma.”
“Ei ole!”
“Ja mis need siin on, ah?” küsis Musklis Tõrukõuts ja torkis mu kõhtu.
“Lõpeta torkimine!”
“Rasvarullid, vaat mis! Praegu on nad veel pisikesed ja armsad.”
“Sa laku mul…”
“Mina ei laku rasvunud kõutsi!””
"”Mis haigus see üldse on?”
“See on see haigus, kui kõik tundub mõttetu.”
“See ei ütle mulle midagi. Miks on kõik mõttetu? Sul olen mina. Mina olen nüüd ju sinu elu mõte.”
“Sina?”
“Muidugi. Ma tean seda. See tähendab, et sa rõõmustad lihtsalt minu üle. Minu nägemise üle ja nii. Sa silitad mu uhket karva, naudid mu lähedust, huvitavaid vestlusi minuga. Nojah, ja ostad mulle süüa. Puhastad mu tualetti. Ja teed veel kõike, mis meelde tuleb. Kuule, ma oleksin rõõmus, kui mul oleks selline elu mõte nagu mina!”"
Kommentaarid
Postita kommentaar