Kaamerad, mobiilid, sisselülitatud arvutid ja telerid, droonid: aina laieneb inimeste jälitamise mooduskond. Olete ehk isegi mõelnud, kuidas tänapäeval üldse põgeneda. Anthony McCarten on selle uitmõtte vormistanud romaaniks “Kao jäljetult”. Üks firma tahab katsetada oma jälgimistehnoloogia uuendusi ja korraldab kümnele vabatahtlikule võistluse: kes kuu aja pärast on ikka veel leidmata, võivad omavahel ära jagada 3 miljonit.
Osalejatele antakse kadumiseks 2 tundi ja siis läheb jälitamiseks. Kaduja number 1, kahe lapsega üksikema, otsustas end koos lastega lasta vanaisal viia looduskaitsealale telkima. Jälitajate arvutid tuvastasid perekonna auto maanteel ja välja saadetud kinnivõtmisrühm jõudis peatselt peale vanaisa nende varjumiskohta.
Kaduja number 2, pensionil erusõjaväelane, otsustab sõita vanade sõjaväesemude poole. Otsijad leidsid lähemalt suheldud sõbrad Floridast, tungisid uuemate autode kokkupõrke hoiatussüsteemidesse ja arvutid sõelusid kõnnakutuvasti abil ühest bussijaamast sobiva isiku, järgmise bussipeatuse kaamera näitaski, et see ta on.
Kaduja number 3, 46 aastane hädasti raha vajav ehitaja, ehitas oma majja peidiku, võttis kaasa raadio ja minikülmiku. Elektriarvesti analüüs näitas majas kõrgenenud kulu.
Kaduja number 4, aastate viisi arreteerimisest hoidunud üliõpilasaktivist, paljastati neljandal päeval. Tema sõbravõrgustikust tuvastati mees, kes lülitas telefoni täpselt samal ajal välja, kuulati pealt mehe sõprade kogunemist kohvikus ja leiti väikelennukijuhist sõber, kes parasjagu startis.
Kaduja number 5, keskealine naispolitseinik, otsustab kadumisnõu paluda seitse aastat tagasi arreteeritud kurjategijalt, kuid jõuab vaevalt varastatud autoga selle koju, kui tagaajajad on ka kohal. Sinna jõudsid nad arvutil tõenäosusi analüüsides.
Kaduja number 6, 20-ndates miljonär, võtab kadumisest osa, kuna on arendanud jälitamisvastast süsteemi ja tahab seda tõestada. Tema tabamiseks kulus tervelt 22 päeva ja ei suudetudki tema krüpteerimissüsteemi lahti murda. Kuid kuna ringi võis vaadata ka jälitatavate kodus, leiti sealt muusikavihjega T-särk, mis viiski esitusloendini, toidutellimuste ja aadressini.
Kaduja number 7, endine sõjaväelane, võttis kaasa vastse seksika kallima ja otsustas võõrastemajas kuu aega vastu pidada, millele tuleb siiski lõpp juba poole kuu pärast tänu teleri kaudu pealtkuulamise tarkvarale.
Kaduja number 8, noor küberturvalisuse spets, ostis tumeveebist võltsjuhiloa ja krediitkaardi ja sõitis looduse suunas. Tabati ta 17. päeval peale liikluskaamerate pildimassi läbisõelumist.
Kaduja number 9, pearahakütt, peidab end kodutute hulgas, kuid teda hukutab vastupandamatu nälg oma lemmiktoidu järele ning ta läheb poodi...
Kaduja number 10, 30-ndates naine, jääb leidmata. Nokkmüts, päikeseprillid, respiraator, soeng, muuta kõnnakut, selga palju riideid tuvastamistehnika altvedamiseks. Ära jää kuhugi telkima kauemaks kui kolmeks päevaks: 1. päeval märgatakse, teisel imestatakse, kolmandal teavitatakse. Tal on hoolikalt kavandatud plaan ja abilised. Ja hoopis teine eesmärk...
Soovitab: Leelo
Mõtlesin, et loen. Aga kogu lugu juba ära spoilerdatud. Palun jätke lugemisrõõm ikka alles!
VastaKustuta