Kui sa armastad muusikat, on see raamat kindlasti sinule. Kui sa oled elanud 70-ndatel või oled ajaloohuviline, on see raamat just sinule. Kui soovid lugeda head kirjandust, on see raamat sulle.Tegemist on väga ajastutruu romaaniga ühe rokkbändi ja selle solisti teekonnast kuulsuseni ja bändi ootamatu lagunemiseni kuulsuse tipul. Sellel teel on saladusi, armastust ja nagu ikka- sex, drugs and alcohol. Lugu on nii tõetruu, et kohati võib lugedes ununeda, et tegemist on väljamõeldud tegelastega.
Ameerika autor Taylor Jenkins Reid on kirjutanud veel romaanid: "Evelyn Hugo seitse meest", "One True Loves" ja "Malibu Rising".
"Daisy:...Vaatasin, kuidas inimesed esireas mind kuulavad, mind kuulevad. Need võõramaa inimesed, inimesed, keda ma polnud elu sees kohanud - ma tundsin nendega sellist sidet, mida ma kunagi varem polnud kellegagi tundnud. See ongi muusika juures asi, mida olen alati armastanud. Mitte helid ega publik ega nauding, vaid sõnad - emotsioonid ja lood ja tõde -, mille saad otse oma suust valla lasta. Muusika võib sinu sisse kaevuda, saad aru? Surub sulle labida rindu ja kaevub ja kaevub, kuni jõuab millegi juurde välja. See õhtu, sel moel laulmine kinnitas, et ma tõesti tahan anda välja albumi omaenda lugudega.
Billy: Haiglas oli üks hetk, kui olime ainult mina ja Camila ja minu kolm tütart, ja ma mõtlesin: mida ma neil tuuridel teen? Pidasin Camilale pika eeposliku kõne, ütlesin: “Ma loobun sellest kõigest, kullake. Ma ei taha midagi muud peale selle perekonna. Meie viis. See on kõik, mida ma tahan või mida mul vaja.” Ma tõesti mõtlesin seda. Arvatavasti rääkisin sellest oma kümme minutit. Ütlesin: “Ma ei vaja rock`n`roll`i. Ma vajan ainult teid.” Ja ma ei unusta seda iialgi, kuidas Camila - pidage meeles, et talle oli äsja tehtud keisrilõige - ütles: “Ah, ole vait, Billy. Ma abiellusin muusikuga. Sa oled muusik. Kui ma tahaksin sõita pereautoga ja kella kuueks iga päev pikkpoissi serveerida, oleksin abiellunud oma isaga.”
Billy: Kui me Grahamiga lapsed olime, viis ema meid suvel alati meie kodukandi avaliku basseini äärde. Ja ühel korral istus Graham seal basseini serval, sügavama otsa pool. Ja see oli enne, kui ta ujuma õppis. Ja mina seisin tema kõrval ja mõtlesin: ma võiksin ta sisse lükata. Ning see mõte ehmatas mu poolsurnuks. Ma ei tahtnud teda vette lükata. Ma ei teeks seda iial, aga... mind hirmutas mõte, et ainus asi selle rahuhetke ja mu elu kõige suurema tragöödia vahel oli minu enda otsus seda mitte teha. See tõesti jahmatas mind, et kõigi elu oligi nii habras. Et ei olnud olemas mingit suurt, kõiketeadvat mehhanismi, mis hoiaks ära need asjad, mis ei peaks juhtuma. See on üks asi, mis on mind alati hirmutanud. Ja sama tunne oli mul Daisy Jonesi läheduses.
Graham: Mina mõtlesin, et tal on lihtsalt närvid läbi, sest tema ei olnud enam albumi staar. Tähendab, ma teadsin, et Billy ja Daisy suhted on noatera peal. Aga toona arvasin ma, et muusika on lihtsalt muusika. Aga muusika pole mitte kunagi lihtsalt muusika. Kui oleks, kirjutaksime lugusid kitarridest. Aga me ei tee seda. Me kirjutame naistest.
Simone: Sain Daisylt väga palju kõnesid igasugustel kellaaegadel. Ütlesin korduvalt: “Las ma tulen sulle järele.” Aga ta keeldus alati. Mõtlesin, et üritaks teda võõrutusravile sundida. Aga seda ei saa teha. Teist inimest ei saa kontrollida. Ükskõik, kui väga teda armastad. Ei saa armastada kedagi terveks ja ei saa vihata kedagi terveks, ja ükskõik kui palju sul võib milleski õigus olla, ei tähenda see, et teine ümber mõtleb. Mingil hetkel pead tunnistama, et sul ei ole kellegi teise üle kontrolli, ja pead tagasi astuma ja olema valmis ta kinni püüdma, kui ta kukub, ja see ongi kõik, mida teha saad. See on sama tunne, nagu heidaksid end merre. Või ehk ka mitte. Võib-olla on see rohkem nagu heidaksid merre kellegi, keda armastad, ja jääd siis lootma, et ta pinnal püsib, ise teades, et ta võib väga hästi ka uppuda ja et sina pead seda pealt vaatama.
Elaine Chang: See, kuidas Daisy aasta singli Grammy vastu võttis, endal juuksed sassis ja käevõrud küünarnukkideni välja, seljas õhuke kreemjas kombinee moodi kleit, aga näib ise täiesti seda bändi kontrollivat ja kindel oma andes... see üksi võis olla põhjuseks, miks teda peetakse kõigi aegade seksikaimaks rokklauljaks."
Kommentaarid
Postita kommentaar