Tore, et Sagadi muuseumijuht Ain Kütt ajaloolisi kriminulle
kirjutama hakkas. “Kolme kaardi mõistatus” on Sagadi paruni Paul von Focki
mõrvalugudest juba neljas. Kaane pöördel on kaart Rakverest üleval pool asuvate mõisatega ja lugedes on hea vaadata, kui pikk see vahemaa on, mida kord
kaarikuga kihutades, kord jalgsi või ratsutades läbiti. Autor on üksikasjadele
tähelepanu pööranud: täpselt on kirjeldatud 19.sajandi alguse riidefassonge,
mõisate tubade asetust, otstarvet ja sisustust, tollaste mõisnike
suhtlemistiili omavahel, alamate või talupoegadega. “Kui oli keegi, keda võis
ahnuses süüdistada, siis oli see kihluse kinnituseks aadlikult kinke ootav
kirikuõpetaja. Erandiks polnud ka tänane päev, kui Kadrina kirikuõpetaja
Knüpffer oli nii Pahlenilt kui Lasila Sternbergilt väga korraliku kopika välja
nõudnud. Ühtpidi oli tal seda ka lihtsam teha, sest mõlemad mõisad jäid Kadrina
kihelkonda. Kui üks abielluja oli kaugemalt ja kohalikul pastoril polnud temaga
seost, siis reeglina väga ahneks minna ei juletud. Praegu toimuv oli
Knüpfferile, aga nagu unistuste täitumine. Omamoodi oli nii võimalik kätte
maksta ka Palmse Pahlenile, kes teda nii
eesti keele kui rahvaluulega tegelemise pärast mõnitas ja talle
seepärast igapäevases tegevuses kaikaid jalgesse pildus ning sellele viidates
proovis kiriku ülalpidamisrahade maksmisest kõrvale hiilida.” Peale ajaloo meeldetuletamise on teos ka põnev, 300 lehekülge
läks nagu niuhti ja kurikaela enne lõppu ära ei arvanud. Lust oli kohe lugeda.
Soovitab Leelo
Kommentaarid
Postita kommentaar