Veidral kombel on selle aasta alguses sattunud mulle pooljuhuslikult näppu mitu raamatut, mida olen plaaninud vaid korraks ülevaate saamiseks sirvida, kuid mis on osutunud erakordselt kaasahaaravaks. Peep Soomani „Võimalus!“ on üks nendest. Kui tavalisest kinnisvaraõpikust võiks eeldada hulgaliselt arvutusi ja keerukaid Exceli tabeleid, siis see raamat ei ole kaugeltki niisugune. Vastupidi. 21 peatükki juhtnööre algajale investorile keerulisteks aegadeks, mis praeguseks kätte jõudnud, on kirjutatud nii arusaadavas ja lihtsas keeles, et igaüks saab pointile pihta. Teksti muudavad eriti köitvaks rohked eluliste juhtumuste kirjeldused, millest suur osa näiteid õnnestumistest ja ebaõnnestumistest on võetud Soomani enda kogemustest. Ja muidugi keelekasutus! Seda raamatut lugedes sain naeru lagistada rohkem, kui viimati üht paljukiidetud komöödiat vaadates, ausalt. Usun, et see raamat täidab oma eesmärgi, sest kuna kogu protsess on puust ja punaseks tehtud ning ohtude eest hoiatatud, peaks lugeja huvi ja julgus investeerida olema kindlustatud.
“...Kui sa ei suuda kohalikku omavalitsust veenda, et üldplaneeringut on vaja muuta, siis võid oma suurel maalapil rahulikult lohet lennutada või kaevata suure augu, lasta selle ääreni vett täs, sõita paadiga edasi ja tagasi ning augu kõrvale panna sildi “MINU AUK”. Aga isegi see on enamasti ebaseaduslik,, sest kaevamiseks peab ka luba olema. Vähemalt nii suure augu kaevamiseks, et seal ringi aerutada.”
“Flippija, kes läheb puitkarkassiga hoones elamispinda flippima, on finantsilises mõttes enesetapja. Asi on nimelt selles, et puithooned on nagu üllatusmunad, sest sul pole kunagi aimu, milline mänguasi ümara ja sileda šokolaadi sees ennast peidab. Majavamm näiteks?”
“Kindlasti on kõik lugejad näinud, kuidas müüakse uusarendusi? Paljudel majadel pole veel vundamendiaugu kaevamiseks koppagi maasse löödud, aga juba on koduleht valmis koos hingematvate 3D piltidega sellest, milline korter ja kogu elukeskkond tulevikus välja hakkavad nägema. Õnnelikud lapsed, hüppavad koerakesed, õites lilled ja vaid õrnalt pilvine taevas imiteerivad natukene ajakirja Vahitorn, mida Jehoova tunnistajad pealetükkivalt igale möödakäijale pihku püüavad sokutada. See ongi kinnisvaraturundus.”
“Kinnisvarasse investeerimine on kõike muud kui hommikust õhtuni pidev töötegemine. Vargamäe Andrese tüüpi natuuridel ei kipu ärimaailmas asjad väga hästi kontrolli all olema, ehkki pealtnäha on muru roheline ja kõik muugi ilus.”Peep Sooman on töötanud uuriva ajakirjanikuna Äripäevas, aastast 2002 töötab ta Pindi Kinnisvaras
Sooman on kirglik maletaja, omab Eesti suurimat Salvador Dali graafiliste tööde kollektsiooni ning on fotomüügikeskkonna https://signatuur.ee üks asutajaid.
2010. aastal ilmus tema sulest lasteraamat "Tapeedipoiss Tambet".
.
Kommentaarid
Postita kommentaar