Otse põhisisu juurde

Jan Weiler "Kühnil on tegemist"

Nordic noir on viimastel aastatel olnud lugejate hinnatuim lugemisvara. Sellised nimed nagu Henning Mankell, Stieg Larsson, Camilla Läckberg, Jussi Adler-Olsen ei vaja tutvustamist. Kuigi Skandinaavia maade sünged müsteeriumid ja mõrvalood naudivad teenitud populaarsust, on palju teisigi krimikirjanikke, kelle raamatuid tasub lugeda. Kuuba, Šveitsi, Soome, Saksa, Itaalia – nende riikide kirjanikud võivad heas mõttes üllatada ja teie poolehoiu võita. 

Saksa krimikirjanikest on meie lugejatele tuttavamad Nele Neuhaus oma Bodensteini ja Kirchhoffi lugude sarjaga ning Ingrid Noll, kelle neli romaani on ilmunud “Mirabilia” sarjas. Nüüd on Eve Sooneste võtnud tõlkida vaimuka ja hea huumorisoonega saksa kirjaniku Jan Weileri politseiinspektor Martin Kühni sarja. Kolmest raamatust kaks on eesti keelde juba tõlgitud, neist esimene, “Kühnil on tegemist”, raamatukogus olemas ja teine, “Kühnil on pahandus”, kohe saabumas.  

Martin Kühn on 44-aastane, 1.96 pikk, väga sümpaatne politseikomissar ja mõrvakomisjoni juht, kes oskab rääkima panna iga kurikaela. Ta on politseis töötanud 25 aastat, aga muretseb ikka oma palga ja karjääri pärast, sest tal on tütar Alina, kes soovib sünnipäevaks hobust ja politseinikust isa häbenev poeg Niko. Muresid Kühnil jätkub, sest pere elab uues Weberhöhe linnaosas, mis on rajatud mahapõletatud süütekapsli-ja laskemoonavabriku maa-aladele, kuhu hullunud vabrikudirektor sõja lõpus seitsesada tonni vedelaid mürke maha valas. Pinget lisab Kühni aia taha põõsastesse jäetud julmalt lõigutud vana mehe laip ja kadunud naabritüdruk. Sadistlik mõrtsukas hiilib üsna politseiinspektori lähedal, manipuleeriva psühhopaadi jäljed viivad koguni Kühni lapsepõlve. Kui kõik on lõpuks möödas võib politseikomissar viivuks nautida tõelise õnne hetke, aga juba arenevad uute murede idud ja Martin Kühnil tegemist jätkub.


Kommentaarid