Varasemalt loetud Amy Harmoni romaan "Mida tuul teab", meeldis mulle ajas rändamise teema omapärase käsitlemise tõttu väga, seega oli tema järgmine eesti keeles ilmunud raamat kohe ka minu "ootelistis". Esikaane kujundus andis aimu, et tegevus toimub Ameerikas ning raamatut kätte võttes, kerkis mälusoppidest esile katkeid nii mõnestki vesternifilmist, kus taoliste hoburakenditega mööda olematuid teid ringi logistati.
Raamat annab elavalt edasi, missuguseid raskuseid asunikel tuli ületada, et jõuda Ameerika sisemaad pidi kulgenud Oregoni rada mööda Portlandi. Selleks tuli läbida umbkaudu 2000 miili väga keerulisel maastikul, ületada mitmeid kordi jõgesid, läbida vaenulike indiaanlaste alasid, liguneda vihma käes ja kõrbeda põrgupalavas päikeses, hakkama saada vähese toidu ja veega, võidelda haiguste ja kohutava väsimusega. Ometigi võtsid paljud perekonnad selle ränkraske teekonna ette, viljakamate põllumaade ja parema elu lootuses, nende paljude hulgas raamatu peategelasteks olnud perekond May. Ja nii nagu Amy Harmoni raamatutele iseloomulik, siis on selleski romaanis kajastatud tolleaegseid sotsiaalseid probleeme- klassiühiskonda, valgete ja põlisrahvaste suheteid, ning naiste piiratud õiguseid. Romaanist ei puudu ka ajastule just mitte nii traditsiooniline armastuslugu noore lese Naomi Caldwelli ja indiaani päritolu John Lowry vahel.
Kommentaarid
Postita kommentaar