Valérie Perrin „Lilledele värsket vett“

Selle aasta üks suurimaid lugemiselamusi on minu jaoks just see raamat – meisterlikult kirja pandud, kaasakiskuv ja nukkerilus lugu Prantsusmaa väikelinna kalmistuvahist Violette’ist.

Vanemateta üles kasvanud Violette on noorelt abiellunud mehega, kes kodusesse ellu panustamise asemel mootorrattaga ringi sõidab ning oma armukesi külastab.  Aastaid peale abiellumist mees enam koju tagasi ei pöördu ning Violette elab teadmisega, et mees on surnud.

Ühel päeval tuleb Violette’i jutule politseikomissar, kelle hiljuti lahkunud ema soovis, et ta tuhk pandaks ühe esmapilgul täiesti võõra inimese hauale. Mis neid kaht inimest sidus ja kuidas selle loo avastamine Violette’i ja Julieni suhet mõjutab, selgub raamatust.

Julgen raamatut soovitada kõigile, kes peavad lugu heast kirjandusest: see on ühtaegu kaunis ja kurb, lootusrikas ja kaotustega leppimist õpetav raamat.