Otse põhisisu juurde

David Safier "Miss Merkel. Mõrv Uckermarkis"

Kuigi tegemist on kriminaalromaaniga, kus inimesed tegelikult ka surevad, on see ikkagi üks lõbus lugemine.

Endine Saksamaa liidukantsler on kolinud pensionipõlve veetma väikesesse maalilisse Klein-Ferudenstadti linnakesse koos oma armsa abikaasa Achimiga, keda ta kutsub Puffeliks, ihukaitsja Mikega ja mops Putiniga. Viimane ei paista silma just erilise intelligentsi poolest, kuid selles loos on tal siiski oma oluline roll. Angela veedab oma päevi kooke küpsetades ja unistades sõbrannast, kellega koos seda teha. Seetõttu on ta väga huvitatud kohalikku kogukonda sulandumisest ja haarab kinni kõikidest tutvustest ja sündmustest, mis elu ta teele seal veeretab. See valmistab muidugi meelehärmi tema ihukaitsjale Mike`le, kes oma kahemeetrise kasvu juures on küll väga kohusetundlik, kuid üsna pehme loomuga ning ei suuda ära öelda ka kolmandast ega neljandast koogitükist, mida tema tööandja teda ühtelugu sööma meelitab. Kuigi Angela on unistanud sellisest elust, on tal tegelikult igav ja kui ta lõpuks laiba otsa komistab, ei lase ta lahti tundest, et tegemist ei ole enesetapu, vaid mõrvaga ja tema vahe mõistus saab lõpuks ometi tööd, seda enam, et kohalik politseiuurija elab hetkel läbi talle emotsionaalselt rasket lahutusprotsessi, mis kaalub üles igasuguse mõrvajuurdluse. Surnud on aadlimees, kes on osanud ennast ümbritseda suure hulga naistega. Üks neist peab kindlasti olema mõrvar ja Angela otsustab selle välja uurida.

Loo käigus tõmbab Angela palju vaimukaid paralleele oma kantslerielus ette tulnud tõikadele riigijuhtide ja poliitikutega. Suhe abikaasa Achimiga, kes oma Puffelinet kogu südamest armastab ja imetleb, on soe ja südamlik ja nende omavahelised dialoogid vaimukad. Üldse on tegemist ääretult mõnusa looga, kust ei puudu ka oma põnevusmoment.

Autorilt on saksa keeles ilmunud juba ka Miss Merkeli lugude teine osa, mida võib tõlkida kui „Mõrv kalmistul“.

Tänapäeva kirjastus 2021

Kommentaarid