Petrone kirjastuse Minu-sarja ühtlases lohepikas reas välgatas üks hea sõnaseadmisega pääsuke: Kihnu giidi Mare Mätase “Minu Kihnu”. Mare Mätas on haritud ja energiline kihnlane, kes töötanud kultuurihoidjana sihtasutuses Kihnu Kultuuriruum ja kogu raamat on samasugune: energiline ja kirglik kihnu kultuuri reis.
Kõigepealt tutvustab autor oma suguvõsa, lapsepõlve ja noorust Kihnus. Järgneb Kihnu ajalugu (näiteks on sinna välja saadetud kurjategijaid), kombed sünnist pulmade ja surmani, tähtpäevade tähistamine, Kihnu majade ehitus ja sisekujundus, toidud, kihnlase iseloom: väikeses kogukonnas on kõige parem elada keskmisel inimesel, kes ei tekita kadedust teistes ega tunne ise, et on maha surutud. Tekstis on tihedalt kihnukeelseid sõnu ja väljendeid, väga tore. Raamatut lugedes jääb Kihnust mulje kui vanaaja oaasist, kuid “Kui palju on Kihnus ehedaid kördikandjaid ajal, kui neid ridu kirjutan, ehk aastal 2021? Aus vastus on, et kümmekond.”
Paistab, et kihnlaste edasikestmine on seotud turismiga, las elab ettekujutus kui mootorratturite matriarhaadist, mida kõik põnevil vaatama tõttavad. Leheküljel 235 on kirjeldatud ka tutvumiskäiku Rakvere muusikakooli, kui Kihnus sarnase asutuse asutamisplaan tekkis.
Soovitab Leelo
Kommentaarid
Postita kommentaar