Jenny Jägerfeld "Minu suurejooneline elu"

Raamatu peategelane on 12-aastane Siggie. Tal on ema, kaks nooremat õde ja võõrasisa. Ühel päeval sai emal mõõt täis, sest ta pidi kõik tööd peres üksi ära tegema. Ta ütles, et tal oleks nagu neli last, ainult et üks on habemega ja joob õlut. Naine otsustas mehest lahku minna ja kolida lastega Stockholmist oma lapsepõlvekoju Skärblackasse.

See, et pere vanaema juurde kolis meeldis Siggile väga, poiss nägi, et tal on võimalus endale restart teha. Uueks inimeseks saada. Nimelt tahtis ta populaarseks saada. Tohtutult populaarseks. See oli ehk pisut liiga optimistlik variant. Realistlikum soov oli see, et ta tahtis inimestega rääkida, ilma et nad vahiksid teda nagu imelikku. Stockholmis päris nii ei olnud. Koolist ei leidnud Siggie endale sõpru, oli kiusatav, tundis ennast üksikuna.

Kiusamise põhjuseks on poisi terviseprobleemid. Tal on nõrk silm. Ta kõõritab. See tähendab, et üks silm paistab alati nina poole vaatavat, isegi kui ta seda ei taha. Väiksena oli tal silma peal lapp. See oli tugeva silma ees, et nõrka silma harjutada. Muidu olevat oht, et tugev silm võtab kõik üle ja aju lülitab nõrga silma välja. Tegelikult pole tema olukord sugugi nii hull, nagu poisile endale tundub.

Teine murekoht on tal oma isaga. Sigge teab, et ta isa teab, et ta olemas on, aga kõige rohkem teeb poisile haiget see, et isa pole kunagi näidanud soovi teda tundma õppida. Ema meelest ei peaks ta sellest välja tegema. Emas endas on armastust küll ja veel. Temas on armastust kahe vanema eest, isegi rohkem. Ükskord ütles poisi õpetaja, et ei saa puudust tunda sellest, mida sul pole kunagi olnud, aga poiss tunneb oma isast puudust.

Poisil on 59 päeva aega, et uueks inimeseks saada. Siis saab suvevaheaeg läbi ja ta peab hakkama uues koolis käima. Nende päevadega oma elu muuta pole kindlasti lihtne, aga ta võttis endale sellise sihi. Kui inimene suudab Kuu peale lennata, siis on ju ometi võimalik ka populaarseks saada? Või mis?

Kõigepealt püüab ta tarkust ammutada internetist, koostab endale nimekirja mida järgida. Paraku saab talle üsna ruttu selgeks, et kõik see ei toimi nii kui vaja.

Sigge soovib endale tõelisi sõpru, kes hindaksid teda sellisena nagu ta on, kellega saaks rääkida oma muredest ja rõõmudest, keda saab usaldada. Kes oskaksid sulle andestada kui oled midagi tahtmatult valesti teinud.

Miks on raamatu üheks peategelaseks päkapikk? Võibolla selleks, et laste unistused täituksid!

Mõtlemapanev raamat nii suurtele kui väikestele.

Soovitab Mare