Susan Luitsalu "Ka naabrid nutavad"

Eesti 2020. aasta kirjaniku tiitli pälvinud Susan Luitsalu käsitleb oma romaanis Eesti ühiskonna päevakajalisi teemasid ja probleeme talle omase suurepärase huumori ja irooniaga. Vaatluse all on rikkurite elu ja mõttemaailm, mille kujutamisel võib aimata autori tundlikku sotsiaalset närvi. Ta paneb halastamatult paika inimeste tõusiklikkuse, silmakirjalikkuse, kadeduse ja vägivaldsuse. Näeme sedagi, et kõik ei ole alati nii nagu välja paistab. 

Erinevate ühiskonnagruppide ja inimtüüpide stereotüübid astuvad meie ette Lehtla-nimelise allasumi Pojengilehe tänava värvikate elanikena. Nende seebiooperlikku elu täis armu- ja aiandusdraamasid on kirjeldatud läbi naabermajade elanike silmade. Õõvastavaim tegelane minu jaoks oli kibestunud kuivik Kats, kelle pealtnäha kombeka abielunaise ja pereema maski all varjas end hüsteeriline, kahtlustav ja armukade naine ning anonüümne netikiusaja. Häirivalt mõjus ka enesekeskne lähisuhtevägivalda harrastav Toomas. Elutervemate tegelastena võib välja tuua diskostaar Vicky ja pensionär Maie.
Raamat pakub kindlasti äratundmist ja mõtlemisainet. Draamatilist pinget ja tugevaid emotsioone jätkub algusest lõpuni. Raamatule on oodata ka järge.