Ieva Požarskaja "Juri Nikulin. Peaaegu naljakalt"
Iivi lugemiselamus:
Lõik raamatu eessõnast: „...Iga aastaga jääb aina vähemaks inimesi, kes on Juri Nikulinit isiklikult kohanud, teda hästi tundnud või lihtsalt temaga sõbrustanud. Ometi märgivad nad kõik Nikulinist rääkides ja tema elu eri seiku meenutades ühte ja sedasama: ta oli kõlbeliselt väga puhas ja kindlameelne inimene. Tundus, et ta ei suuda inetult käituda isegi siis, kui ta seda tahaks, otsekui oleks talle sisse ehitatud kaitseseade, mis ei lase minna südametunnistuse vastu. Küllap seisnes selles tema teine anne - mitte enam näitleja vaid inimese anne”
“Ta oli staar, jumaldatud ja ülistatud, aga see polnud kõige tähtsam. Kõige tähtsam oli see, et ta oli hea inimene.” Nii rääkis kuulsa näitleja poeg Haldi-Normet Saarnale, kes Vikerraadio „Keskööprogrammi“ jaoks tehtud intervjuude põhjal kirjutas kunagistest Nõukogude tähtedest raamatu „Kohtumised legendidega“.
Tema isa oli Vladimir Nikulin, kes pärast demobiliseerimist Punaarmeest asus tööle Demidovi linna draamaringi. Samas ringis oli näitleja tema ema Lidia Nikulina. 1925. aastal kolis perekond Moskvasse. Nikulin lõpetas keskkooli 1939. aastal ja võeti pärast seda armeesse. Osales Teises maailmasõjas Leningradi ümbruses, sai põrutada.
Pärast sõda üritas astuda kinematograafiainstituuti, kuid teda ei võetud vastu ande puudumise tõttu. Seejärel alustas erialaseid õpinguid Moskva tsirkuse klounide stuudios. Esinemisdebüüdi klounina areenil tegi 1948. aastal. Esines algul koos populaarse klouni Karandašiga, kuid 1950. aastal alustas koostööd Mihail Šuidiniga. Klounipaar Nikulin-Šuidin oli väga populaarne kuni peaaegu Šuidini surmani 1983. Nende edu püsis klounide eri tüpaažidel – Nikulin oli flegmaatik, Šuidin sangviinik.
Juri Nikulin lõpetas esinemise tsirkuses 1981. aastal. 1982. aastal sai ta Moskva tsirkuse direktoriks. Kokku töötas ta selles tsirkuses ligi 50 aastat – kuni surmani. Tsirkus kannab praegu tema nime.
Esimese filmirolli sai näitleja 1958. aastal filmis "Tüdruk kitarriga". Rolliga Balbes filminovellis "Peni Barboss ja ebatavaline kross", režissöör Leonid Gaidai, pani Nikulin aluse rollide reale, mis võitsid Nõukogude Liidus tohutu populaarsuse. Järgnesid filmid „Puskariajajad”, „Operatsioon Õ ja teised Šuriku seiklused”, "Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused", kus osales kuulus kolmik Juri Nikulin, Georgi Vitsin ja Jevgeni Morgunov. Neist filmidest said Nõukogude Liidus kultusfilmid. Eriline edu saatis filmi „Briljantkäsi”
Kuid oli ka traagilisi filmirolle („Andrei Rubljov”) ja dramaatilisi osatäitmisi ("Minu juurde, Muhtar"). Elu viimasel kümnel aastal juhtis Nikulin televisioonis huumorisaateid "Valge papagoi" ja "Meie sadamasse saabusid laevad".
Juri Nikulin suri pärast südameoperatsiooni tekkinud tüsistusi 21. augustil 1997. Ta on maetud Moskva Novodevitšje kalmistule.
Mulle on eredalt meelde jäänud vene tsirkuse uueaasta etenduse ülekanded televisioonis, kus kloun Nikulin naerutas vaatajaid. Korduvalt on vaadatud filme „Operatsioon Õ ja teised Šuriku seiklused”, "Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused"ja „Briljantkäsi” ja südamest naerdud.
Tõsistest rollidest on meelde jäänud film „Minu juurde, Muhtar”.
Frida Ramstedt "Tunne end koduselt: kodu kujundamise ja sisustamise käsiraamat"
Lia soovitab:
Raamat selgitab sisekujunduse aluseid sõltumata kodu stiilist. Näitab, kuidas väikesed muudatused võivad üldmuljet oluliselt muuta ilma suure hulga asjade juurde ostmiseta ja remondita. Raamatus puuduvad klantspildid stiilsetest interjööridest. Autor kutsub looma kodu, kus tahaksid elada, mitte paista. Kodu ei peaks ainult silmale kena vaadata olema, vaid ka kehale mugav ja hingele rahu pakkuv. Raamat annab ülevaate kompositsioonist, värvidest ja valgustusest. Siin on kujundusnippe ja ostunõuandeid. Välja on toodud ka erinevate kümnendite interjööre iseloomustavad detailid.
Rita soovitab soojalt:
Kala võib olla toit. Kala võib olla ka vaikiv lemmik akvaariumis. Kala on osa loodusest ja ajab kusagil veekogus oma asja. Kala on kala. Olen kala söönud ja püüdnudki, aga minul ei oleks tema kohta suurt midagi öelda. Seepärast olin üllatunud, et rootsi kultuuriajakirjanik Patrik Svensson oli võtnud kirjutada raamatu angerjast ja veel enam olin üllatunud, kui väga see raamat mulle meeldis. Sest angerjas on ju lihtsalt kala. Või kas ikka on?
"Ta ei lase end takistada välistest tingimustest ja kui kõik teised võimalused on välistatud, võib ta kasvõi maad mööda liikuda, siueldes tunde mööda märga rohtu ja läbi võsa uue veekogu poole. Nii on angerjas kala, kes ületab kala võimete piire. Võib-olla ta ei teagi, et ta on kala."
"Ta peab rändama sadu miile väsimatult ja kõikvõimalikes tingimustes, kuni äkki otsustab, et on jõudnud koju."
"On olukordi, kus tuleb valida, mida sa usud. Angerjas on üks selline olukord".
"Angerjas on olemas. Olemasolu kõigepealt. Aga mida see endast kujutab, on hoopis teine asi".
Svenssoni angerjaraamat on osaliselt teadusajalugu, kus ta kirjeldab erinevate loodusuurijate, nagu Aristoteles, Freud ja Johannes Schmidt püüdlusi angerja eluviisi kohta täpset teavet saada ning tõdeb, et ükski neist ei suutnud angerja mõistatust lahendada. Ta kirjeldab angerja rändemustreid ja metamorfoose ning mõtiskleb angerja rolli üle mütoloogias, kirjanduses ja pärimuskultuuris. Teine liin on autori noorpõlvemälestused angerja kalastamisest koos isaga. Ta on sidunud mõistatused loodusmaailmast püüdega mõista iseennast, suhteid, elu ja surma. See on kaasahaarav raamat nii angerja mõistatusest, kui elu saladusest laiemalt.
Olen kirjastuse Tänapäev sarja "Looduse lood" suur fänn! Ootan neid väljaandeid
pikisilmi ja ei ole kordagi pidanud pettuma. 2020. aastal ilmunutest soovitan veel lugeda:
Wohlleben, Peter "Looduse salajane võrgustik: kuidas puud
teevad pilvi ja
vihmaussid juhivad metssigu"
Newkirk,
Ingrid "Loomkond : targad ja lahked loomad ning kuidas nende
vastu hea olla."
Iivi arvamus:
Mary L. Trump, ametilt kliiniline psühholoog, Donaldi ainuke vennatütar, heidab oma raamatus valgust nende perekonna tumedale ajaloole, et selgitada, kuidas tema onust sai mees, kellest on nüüdseks kujunenud oht kogu maailma tervislikule seisundile, majanduslikule turvatundele ja ühiskondlikule korraldusele.
Mis ma oskan selle raamatu kohta öelda. See on ühe maailma tähtsama, mõjukama aga samas ka kurikuulsama mehe lugu. Donaldil oli juba päris väiksena valetamine enda kiitmise viisiks. Tal oli teatud võlu ja oskus panna teisi ennast kuulama. Olles oma isa lemmik, oli tal võimalus teha mida iganes, kartmata saada oma tempude eest karistada.
Kui ma õigesti mäletan, siis räägiti meedias Donaldist kui targast ärimehest. Lugedes seda raamatut jääb aga mulje, et tegemist oli pigem korduvalt läbikukkunud ärimehega, kelle ebaõnnestumisi finantseeris alati isa.
Kas tegemist on tõsise elulooraamatuga või tõsielu sisaldavate faktidega ilukirjandusega, jäägu siiski lugeja enda otsustada.
Kati Suun "Ma ei ole hullult lahe: märkmeid minu sahtlist: I osa"
Lia soovitab:
See on avameelne lugu haigusest, diagnoosist ja paranemise kogemusest. Mida siis teha stressi, läbipõlemise ja depressiooni puhul? Autor kirjutab oma teekonnast, minapildist, selle kujunemisest ja muutmise võimalustest. Kuidas me saame end ise aidata? Miks on minapilt nii oluline ja kuidas sellega kooskõlas olevatest eesmärkidest meil elus kasu on? Me ei peagi kõikjale ja kõigiga sobima. See on vabastav teadmine. Autori isikliku kogemuse lugu, millest võib abi olla ka teistele.
Pooky Knightsmith “Tehnikad stressi vastu”
Tiina S. soovitab:
Kompakte ja kiiresti haaratav käsiraamat erinevatest tehnikatest, mis aitavad maandada ärevust ja vähendada stressi. Kõik oleme aeg-ajalt või tihti olukorras, mis põhjustab ärevust või ketrame peas erinevaid muremõtteid, tunneme hirmu, arvame, et teame, mida teised inimesed mõtlevad jne. Mõnikord aitab väga lihtsast harjutusest tundmaks end paremini. Raamat koosneb kuuest peatükist: 1. Rahutunde tekitamine 2. Ära paanitse! 3. Haara ohjad! 4. Tänulikkus ja lahkus 5. Ärevuse ümberkujundamine 6. Istu ja koge. Lisaks sisaldab käsiraamat 25 erinevat kaarti, mis sisaldavad lühikokkuvõtet leevendust pakkuvatest tehnikatest ja mida raamatute peatükid detailsemalt kirjeldavad. Osa kaarte soovitatakse näiteks taskus kanda, et teatud situatsioonides oleksid abi pakkuvad harjutused käeulatuses.
Reet Kudu „Kaika Laine. Legend jääb elama”
Iivi soovitab:
Eesti kuulsaim ravitseja, kes oli oma elu jooksul tuhandeid kui mitte kümneid tuhandeid aidanud. Laine ravijavõimed olid nii tunnustatud, et arstidki suunasid saatekirjadega tema juurde teatud diagnoosidega, näiteks rooshaigustega haigeid, keda nad ise ravida ei suutnud. Kahjuks oma elu lõpul on ta jäänud lihtsalt üksikuks vanaks naiseks. Vaatamata sellele, et ta ei elanud talus üksinda, ei olnud enam kedagi, kes aitaks poodi või kalmistule minna.
Tiina S. raamatusoovitus unetutele:
Raamatus on tutvustatud erinevaid fakte une kohta. Saab teada unetervise olukorrast, unemeditsiini ajaloost, miks inimesed ei maga, mis tagajärjed võivad magamatusel olla jm. Toodud on häid ja lihtsaid nippe, mis võivad magama jäämisele kaasa aidata. Oluline on seejuures järjepidevus. Meeldib, et raamat on lihtsasti ja konkreetselt kirjutatud ja eriti kasulik on, et see sisaldab erinevaid tehnikaid, soovitusi ja ka töölehti.
Evelin Kivimaa "Sirje ja Väino Puura : elu nagu operett" 2017
Aili soovitab:
Koroona sundis rohkem koduseinte vahele ja siis sai kiigatud omaenese raamaturiiuli poole, mis seal veel lugemata. Ja nii sattuski kätte Sirje ja Väino Puura elulooraamat. Küll juba kolme aasta tagune, aga tookord sirvimisest kaugemale ei jõudnud.
Tore raamat kahest sümpaatsest, rõõmsast ja südamlikust inimesest, paarist, kes pühendunud laulmisele, teinud säravaid rolle lavaludadel ja saanud ka eeskujuks paarina.
"Supinahk ja sukapüksid" 2009
Leelo luges:
Lapsepõlvemälestused on alati nunnud ja kutsuvad kaasa mõtlema. Kogumikus "Supinahk ja sukapüksid" meenutavad Contra, Kivisildnik, Chalice, Kati Murutar, Jüri Aarma ja teisedki oma eri aegade lapsepõlvi.
Lääne-Virumaa autoritelt "Varvaskingades Rakvere". Album
Kaurikooli balletistuudiost, taustaks Rakvere vaated.
Eva Luigas "Aianipiraamat" ja Gerd Schnack "Istumine teeb
haigeks"
Leelo soovitab veel:
Lõpuks kaks läbinisti praktilist teost, mida saab kohe rakendada:
Eva Luigas "Aianipiraamat": Eva Luigas on nagu aianduse Hercule Poirot, eriti, kui olete teda teleris ka näinud ja panete hääle ja täpsuse pisiasjades kokku.
Gerd Schnack "Istumine teeb haigeks": harjutused seljale, liigestele ja pingul närvidele – kõigepealt põhjused teoorias selgeks ja siis võimlema ja eluviisi kohendama. Ei ole raske!
Kommentaarid
Postita kommentaar