Lugemispäevik

Ungari kirjaniku György Dragománi omapärane ajalooline arenguromaan, kus maagial on suur roll. Selles raamatus ei ole kirjas mitte ühtegi aastaarvu ega nimetatud ühegi diktaatori nime, kuid käsitletav ajaperiood on selgelt II maailmasõjajärgne, kuna mainitakse hukkamisi ja holokausti. Emma vanemad on surnud ning ta on jõudnud juba pool aastat lastekodus elada, kui ilmub välja tema vanaema, kellest vanemad pole varasemalt ühtegi sõnakestki poetanud. Emma lahkub lastekodust ja kolib vanaema kodukülla. Tal puudub usaldus vanaema vastu, kuid tasapisi omavaheline side siiski tekib. Vanaema on justkui nõid-maag ja ennustaja, kes viib läbi riituseid, näeb asju ette ja oskab inimesi mõjutada, lisaks on ta täiesti veendunud, et nendega koos elab ka vanaisa vaim. Emma saab peagi  aimu, et külaelanikele vanaema ei meeldi ja nad isegi kardavad teda. Tema vanaisa kohta räägitakse, et ta oli informaator ja äraandja, kelle tõttu hukati palju perekondi ning nende surnukehad on endiselt teadmata ka...

  Ajakirja Imeline Ajalugu eriväljaanne. Viikingite tee idamaa rikkusteni käis Eesti kaudu. Millal algas ja millal lõppes meie esivanemate viikingiaeg ning mida see nende elus muutis?  Põhjaliku, pea saja-leheküljelise eriväljaande autor on arheoloog, tuntud viikingiaja ja aardeleidude uurija, mitmete selle-teemaliste väljaannete autor Mauri Kiudsoo. Kogu viikingiaeg on seal põhjalikult ette võetud, alustades revolutsioonist laevaehitusest, mis võimaldas viikingitel siiamaile purjetada. Kirjeldatakse tollaseid Eesti kultuurialasid ja asustust ning siinsest vooluvetevõrgustikku. „Muinaslinnadel pole ainult teaduslik väärtus. Need on suurimad tunnistused sellest jõust ja kultuurist, mis siin oli loodud enne maa langemist“ on öelnud arheoloog  Eerik Laid. Viikingiaja ühed olulisemad ja võimsamad linnused olid just Virumaal ja neist on ka eraldi juttu, sealhulgas meile kõige lähimast Pada linnusest. Üldse on Virumaad ja siinseid leide väljaandes palju käsitletud.  ...

  Uku Masing on öelnud, et elu mõte on elusam elu. Soome filosoof Frank Martela on kümme aastat uurinud elu mõttega seonduvat, küsides, milline elu on mõttekas? Meie valikud määravad selle, kas elu tundub väärtuslik ja kas sel on tähendus. Ka õppimine ja isiklik areng on rahulolu allikad ja loovad tunde, et teeme elus edusamme. Enesemääratlusteooria tunnistab kolme psüühilist põhivajadust: autonoomia, kompetentsus ja seotus. Kui need kolm on rahuldatud, siis kogevad inimesed rohkem heaolu ja sisemist motivatsiooni – ning ka mõttekamat elu. Autonoomia seisneb tundes, et oled oma elu isand. Suudad teha valikuid, et elada oma eelistuste kohaselt. Kompetentsus seisneb tundes, et saad oma eluga hakkama. Usaldad oma võimeid ja oled kindel, et saavutad oma sihid. Seotus seisneb tundes, et oled teistega seotud, hoolid neist ja tunned, et sinust hoolitakse. Autor lisab neile kolmele põhivajadusele veel juurde heasoovlikkuse. On tõestatud, et see avaldab olulist mõju meie heaolutundele ja er...