Nukra suve lõpetuseks sobib lugeda jutukogu „Suvised valed”. Tõsi see on, et lugejad eelistavad romaane, aga need seitse juttu on sisult võrdsed seitsme romaaniga, nii et kellel aega lugemiseks napib, sellel on hea võimalus saada seitsme raamatu kvintessents. Ütlen kohe ära, et jutud on kurvad, inimesed üksikud, armastus on kadunud või pole seda olnudki, abikaasa on võõras, lapsed on kauged, vanemad veel kaugemad, tervis on läbi, elu on lõppemas, lootust õnnele ei ole ja kui oleks, ei ole jõudu oma igapäevaelust kõrvale astuda ja see õnn enda omaks teha. Minevikku võib suhtuda kahte moodi: kahetsedes, et see nii mõttetu oli või kahetsedes, et potensiaalset õnnevõimalust ära ei tuntud.
Stiilinäide jutustusest „Reis lõunasse”:
„Päev, mil ta lakkas oma lapsi armastamast, ei erinenud millegagi teistest päevadest. Kui ta järgmisel hommikul endalt küsis, mis oli põhjustanud armastuse kaotuse, ei leidnud ta mingit vastust. Ta ei tahtnud oma lapsi näha, ei sünnipäeval ega enne ega pärast seda. Ta oleks meelsasti metsa nuusutanud – veel vihmamärjana ja juba päikesesoojana lõhnas see kõige paremini. Aga juba mõni aasta ei tundnud ta enam lõhna. Haistmismeel oli lihtsalt ühel päeval kadunud, nii nagu armastus laste vastu. Viirus, oli arst öelnud. Koos haistmismeelega oli kaduma läinud ka maitsmismeel.” „See on armastuse lõpp, mõtles ta. Olla teistega koos nii üksildane, nagu oleks ilma nendeta.”
Bernhard Schlink "Suvised valed"
1. Järelhooaeg
2. Öö Baden-Badenis
3. Maja metsas
4. Võõras öös
5. Viimane suvi
6. Johann Sebastian Bach Rügeni saarel
7. Reis lõunasse
Hea kirjandus on väärt lugemist ja väärtkirjandust on hea lugeda.
Kommentaarid
Postita kommentaar